|
2005 aasta toetused ja hüvitised |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Hüvitised haigekassalt Haigushüvitis - Haigushüvitist makstakse ühe kalendripäeva eest 80 % ühe kalendripäeva keskmisest tulust Sünnitushüvitis- sünnituslehe alusel 140 päeva, 100% Hooldushüvitis - Alla 12-aastase lapse kodus hooldamise korral makstakse hüvitist ühe kalendripäeva eest 100 % Hambaravi hüvitis -Alla 19-aastastele on hambaravi tasuta teatud arstide juures. Täiskasvanutele 150,- aastas, rase 450,-, alla 1-aa lapsega EMA 300,- aastas. Töövõimetushüvitise arvutamine Välisriigis väljastatud töövõimetuslehtt Toetused töötule Tööhõiveametis töötuna arvel oleval isikul on võimalus saada järgmisi rahalisi toetusi: Töötu abiraha määr on 400 krooni kuus. Abiraha makstakse tööhõiveametisse viimase ja eelviimase pöördumise vaheliste päevade eest. Töötuskindlustusega hõlmatud töötajale kindlustatakse hüvitised töötuks
jäämise, kollektiivse koondamise ning tööandja maksejõuetuse korral. Töötul ja tööotsijal on erinevad õigused saada tööhõiveametist tööturuteenuseid ja toetusi. Töötu võib lisaks tööturuteenustele saada töötu abiraha ja alates 2003. aastast taotleda tööhõiveameti kaudu töötuskindlustushüvitist, mida maksab Eesti Töötukassa töötuskindlustuse seaduse alusel. Tööotsijana registreerimist reguleerib tööturuteenuse seadus, töötuna arvelevõtmist ja töötu abiraha maksmist töötu sotsiaalse kaitse seadus. Tööhõiveametite asukohad ja lahtioleku ajad. TÖÖTUNA ARVELEVÕTMINE Töötuna võtab tööhõiveamet Teid arvele, kui Te otsite tööd ja olete Keda ei võeta töötuna arvele? • Töötuna arvelevõtmiseks vajalikud dokumendid • Töötu kaart • Tööturuteenused töötule • Töötu abiraha • Töötuskindlustushüvitis • Tööhõiveametisse pöördumine • Andmete muutumisest teatamine • Ebaõigete andmete esitamise tagajärjed TÖÖOTSIJANA ARVELEVÕTMINE Tööotsijana võtab tööhõiveamet Teid arvele, kui Te otsite tööd, aga Teid ei saa töötuna arvele võtta (töötate, õpite päevases õppevormis, täiskoormusega õppes või muul põhjusel ei saa kohe tööle asuda või olete noorem kui 16.aastane või vanaduspensioniealine). Dokumendid • Tööturuteenused tööotsijale Õppetoetused Õppetoetuste eesmärk on tagada ligipääs kutsekesk- ja kõrgharidusele ning motiveerida täiskoormusega ja edukat õppimist.Põhitoetus Põhitoetuse suurus kutsekeskharidust omandaval õpilasel on 600 krooni ja kõrgharidust omandaval üliõpilasel 800 euro Väikelaen õppekuu kohta Täiendav toetus Kutsekeskharidust omandaval õpilasel ja kõrgharidust omandaval üliõpilasel on õigus taotleda täiendavat toetust, viieks kuuks 2 korda aastas - septembris ja veebruaris. Esimese aasta õpilane või üliõpilane saab täiendavat toetust taotleda viieks kuuks 1 kord aastas - veebruaris. Täiendava toetuse suurus kutsekeskharidust omandaval õpilasel on 300 krooni ja kõrgharidust omandaval üliõpilasel 400 krooni õppekuu kohta. Doktoranditoetus Doktorandil on õigus taotleda doktoranditoetust, taotleda kümneks õppekuuks - septembris. Esimese aasta doktorant saab põhitoetust taotleda 1 kord aastas viieks õppekuuks - veebruaris. Taotluse esitanud doktorantide kohta koostatakse paremusjärjestused õppekavati lähtudes eelmise perioodi õppe- ja teadustöö tulemustest. Doktoranditoetus määratakse õppeasutusele eraldatud vahendite piires vastavalt doktorantide paremusjärjestusele. Doktoranditoetuse suurus on 3000 krooni õppekuu kohta. Sotsiaaltoetused puuetega inimestele Toetusi määratakse ja makstakse Eesti alalisele elanikule või tähtajalise elamisloa alusel Eestis elavale isikule lisakulutusi põhjustava keskmise, raske või sügava puude korral. Matusetoetust makstakse: Kuriteoohvritele makstavad riiklikud hüvitised Hüvitatakse 50% kuriteoga tekitatud järgmisest kahjust: töövõimetusest tulenev kahju; Kahju prillidele, hambaproteesidele, kontaktläätsedele ja muudele keha
funktsioone asendavatele abivahenditele ning riietele hüvitatakse juhul, kui
kahju kogusumma ületab 50% isiku kuriteoohvriks langemisele eelneva kuu
sissetulekust. Hüvitise maksimaalne suurus on 50 000 krooni. Ülekannete tähtajad
|
Esileht Põhikiri Programm Kongressid Pressiteated Materjalid Ajaleht Keskjuhatus Piirkonnad Noortesektsioon Naljanurk Valimised Aruanded Liikmeks astumine Välispoliitika |