home

 

 

Esilehele

Dokumendid

Põhikiri
Programm
Kongressid
Valimised

Uudised

Pressiteated
Materjalid
Välispoliitika

Sotsiaalkindlustuse blanketid

Haigekassa blanketid

Soodusravimid

Sotsiaalministeerium

Eesti Töötukassa

Pensionid

Rahvapension

Vanaduspension

Ennetähtaegne vanaduspension

Töövõimetuspension

Toitjakaotuspension

Pensionilisad

Peretoetused

Vanemahüvitis

Sünnitoetus: 3750 esimene laps, järgmine 3000

Õppelaenu osaline kustutamine

Psüühilise erivajadusega inimeste riiklik hoolekanne

Represseeritud isikute toetused, soodustused ja
pensioniõigused

Represseeritute sõidusoodustused

Tööülesannete täitmisel saadud tervisekahjustusega
tekitatud kahju hüvitamine

 

Perearstid

Ravijärjekorrad

Tallinna Linnaosade sotsiaalhoolekande osakonnad

Tallinna Sotsiaalmajad

Akadeemia 32 6 503 773
Pihlaka 12 6 593 240
Sõpruse pst 5 6 557 309
Energia 13 6 554 187
Paljassaare tee 37

6747 000 

Muhu 9 6 372 545
Katleri 6 6 338 136
Paasiku 7 6 338 145
Lõime 19 6 611 022
Kivila 3a 6 218 177
 

Kodutu

Perekonna sissetulekust sõltuvate ja mittesõltuvate sotsiaaltoetuste maksmise kord

piirmäärad

 

2005 aasta toetused ja hüvitised

Hüvitised haigekassalt

Haigushüvitis - Haigushüvitist makstakse ühe kalendripäeva eest 80 % ühe kalendripäeva keskmisest tulust

Sünnitushüvitis- sünnituslehe alusel 140 päeva, 100%

Hooldushüvitis - Alla 12-aastase lapse kodus hooldamise korral makstakse hüvitist ühe kalendripäeva eest 100 %

Lapsendamishüvitis

Hambaravi hüvitis -Alla 19-aastastele on hambaravi tasuta teatud arstide juures. Täiskasvanutele 150,- aastas, rase 450,-, alla 1-aa lapsega EMA 300,- aastas.

Täiendav ravimihüvitis

Töövõimetuslehe esitamine

Töövõimetushüvitise arvutamine

Töövõimetushüvitise maksmine

Tulumaksu tõend

Välisriigis väljastatud töövõimetuslehtt

Toetused töötule

Tööhõiveametis töötuna arvel oleval isikul on võimalus saada järgmisi rahalisi toetusi:

Töötuskindlustushüvitis

Töötu abiraha määr on 400 krooni kuus. Abiraha makstakse tööhõiveametisse viimase ja eelviimase pöördumise vaheliste päevade eest.

Tööturukoolitus

Töötuskindlustusega hõlmatud töötajale kindlustatakse hüvitised töötuks jäämise, kollektiivse koondamise ning tööandja maksejõuetuse korral.
Töötuskindlustusega on hõlmatud kõik palgatöötajad, kes ise ja kelle eest on tasutud töötuskindlustusmakseid. Töötuskindlustus ei hõlma füüsilisest isikust ettevõtjaid, kes ei saa palgatulu.

KES ON TÖÖTU JA TÖÖOTSIJA?

Töötul ja tööotsijal on erinevad õigused saada tööhõiveametist tööturuteenuseid ja toetusi. Töötu võib lisaks tööturuteenustele saada töötu abiraha ja alates 2003. aastast taotleda tööhõiveameti kaudu töötuskindlustushüvitist, mida maksab Eesti Töötukassa töötuskindlustuse seaduse alusel. Tööotsijana registreerimist reguleerib tööturuteenuse seadus, töötuna arvelevõtmist ja töötu abiraha maksmist töötu sotsiaalse kaitse seadus. Tööhõiveametite asukohad ja lahtioleku ajad.

TÖÖTUNA ARVELEVÕTMINE

Töötuna võtab tööhõiveamet Teid arvele, kui Te otsite tööd ja olete
• ilma tööta,
• valmis kohe tööle asuma ja osalema tööturukoolituses,
• töövõimeline (Teil ei ole 100% töövõime kaotust),
• vähemalt 16.aastane ega ole veel vanaduspensioni ealine.

Keda ei võeta töötuna arvele?Töötuna arvelevõtmiseks vajalikud dokumendid Töötu kaart Tööturuteenused töötuleTöötu abiraha TöötuskindlustushüvitisTööhõiveametisse pöördumineAndmete muutumisest teatamineEbaõigete andmete esitamise tagajärjed

TÖÖOTSIJANA ARVELEVÕTMINE

Tööotsijana võtab tööhõiveamet Teid arvele, kui Te otsite tööd, aga Teid ei saa töötuna arvele võtta (töötate, õpite päevases õppevormis, täiskoormusega õppes või muul põhjusel ei saa kohe tööle asuda või olete noorem kui 16.aastane või vanaduspensioniealine).

Dokumendid Tööturuteenused tööotsijale

Õppetoetused

Õppetoetuste eesmärk on tagada ligipääs kutsekesk- ja kõrgharidusele ning motiveerida täiskoormusega ja edukat õppimist.

Põhitoetus  
Kutsekeskharidust omandaval õpilasel ja kõrgharidust omandaval üliõpilasel on õigus taotleda põhitoetust saab taotleda viieks kuuks 2 korda aastas - septembris ja veebruaris. Esimese aasta õpilane või üliõpilane saab põhitoetust taotleda 1 kord aastas - veebruaris. Taotluse esitanud õpilaste ja üliõpilaste kohta koostatakse paremusjärjestused õppekavati. Põhitoetus määratakse õppeasutusele eraldatud vahendite piires vastavalt paremusjärjestusele.

Põhitoetuse suurus kutsekeskharidust omandaval õpilasel on 600 krooni ja kõrgharidust omandaval üliõpilasel 800 euro Väikelaen õppekuu kohta

Täiendav toetus
Rahaline toetus eluasemele ja transpordile tehtavate kulutuste katmiseks.

Kutsekeskharidust omandaval õpilasel ja kõrgharidust omandaval üliõpilasel on õigus taotleda täiendavat toetust, viieks kuuks 2 korda aastas - septembris ja veebruaris. Esimese aasta õpilane või üliõpilane saab täiendavat toetust taotleda viieks kuuks 1 kord aastas - veebruaris.

Täiendava toetuse suurus kutsekeskharidust omandaval õpilasel on 300 krooni ja kõrgharidust omandaval üliõpilasel 400 krooni õppekuu kohta.

Doktoranditoetus
Rahaline toetus kiirlaen doktoriõpingutele ja teadustööle pühendumise soodustamiseks

Doktorandil on õigus taotleda doktoranditoetust, taotleda kümneks õppekuuks - septembris. Esimese aasta doktorant saab põhitoetust taotleda 1 kord aastas viieks õppekuuks - veebruaris. Taotluse esitanud doktorantide kohta koostatakse paremusjärjestused õppekavati lähtudes eelmise perioodi õppe- ja teadustöö tulemustest. Doktoranditoetus määratakse õppeasutusele eraldatud vahendite piires vastavalt doktorantide paremusjärjestusele. Doktoranditoetuse suurus on 3000 krooni õppekuu kohta.

Sotsiaaltoetused puuetega inimestele

Toetusi määratakse ja makstakse Eesti alalisele elanikule või tähtajalise elamisloa alusel Eestis elavale isikule lisakulutusi põhjustava keskmise, raske või sügava puude korral.

Matusetoetus

Matusetoetust makstakse:
Eestis registreeritud surma korral;
Eesti alalise elaniku või tähtajalise elamisloa alusel Eestis elava välismaalase väljaspool Eestit registreeritud surma korral.
Matusetoetust ei maksta: isiku surnuks tunnistamise korral;
juhul, kui matusekulud hüvitatakse mõne teise seaduse (n. “Kaitseväeteenistuse seaduse”  §164 lg 5) alusel.
Matusetoetust makstakse matusekorraldajale – isikule, kes kannab surnu transportimise, tuhastamise või matmise ning leinatalituse kulud

Kuriteoohvritele makstavad riiklikud hüvitised

Hüvitatakse 50% kuriteoga tekitatud järgmisest kahjust:

töövõimetusest tulenev kahju;
ohvri ravikulud;
ohvri matusekulud;
Ohvri surmast tulenev kahju (ohvri ühele ülalpeetavale makstakse hüvitist 25% ja kahele või enamale ülalpeetavale kokku 50% ohvri eelnevast keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatud tulust);

Kahju prillidele, hambaproteesidele, kontaktläätsedele ja muudele keha funktsioone asendavatele abivahenditele ning riietele hüvitatakse juhul, kui kahju kogusumma ületab 50% isiku kuriteoohvriks langemisele eelneva kuu sissetulekust.

Hüvitise maksimaalne suurus on 50 000 krooni.

Ülekannete tähtajad

Väljamakse liik

Pensioniamet

Pangaülekande päev

Pensionid, puuetega inimeste sotsiaaltoetused, sotsiaaltoetus välisriigist Eestisse elama asunule

 Kõik pensioniametid

 Iga kuu 5. kuupäev

Peretoetused, vanemahüvitis

Virumaa Pensioniamet ja Tallinna Pensioniamet

Pärnu Pensioniamet ja Tartu Pensioniamet


 Iga kuu 8. kuupäev

 
 Iga kuu 9. kuupäev

Tööõnnetuste ja kutsehaigustega seotud kahjuhüvitised, hüvitised kuriteoohvritele

Kõik pensioniametid

 Iga kuu 12. kuupäev

 

Esileht Põhikiri Programm Kongressid Pressiteated Materjalid Ajaleht Keskjuhatus Piirkonnad Noortesektsioon Naljanurk  Valimised Aruanded Liikmeks astumine Välispoliitika