SIIM KALLASE VALITSUS EI TOONUD RAHVUSLIKU ÜHTSUSE KOKKULEPET

ESDTP X kongress 19. jaanuaril 2002. aastal tegi eriavalduse: "ESDTP toetab uut poliitiliselt laiapõhjalist valitsust ja uut rahvusliku ühtsuse kokkulepet". Selles leiti, et jaanuaris 2002 aset leidnud
kolmikliidu valitsuse kokkuvarisemine on loonud uued võimalused eetilisteks ja poliitilisteks muutusteks ühiskonnas ning uue rahvusliku ühtsuse kokkuleppe ettevalmistamiseks.

Avalduses kinnitati ESDTP toetust Eesti kapitaliringkondade tõstatatud idee suhtes uue rahvusliku kokkuleppe sõlmimiseks ja Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsiooni korduvaid initsiatiive tuua erakonnad, ametiühingud ja tööandjad ühise laua taha. Avaldati lootust, et Siim Kallase juhtimisel moodustatav reformi- ja keskerakondlik koalitsioonivalitsus kui Eesti kõige parempoolsema ja kõige mõjukama vasaktsentristliku erakonna võimuliit näitab lõhestunud Eesti ühiskonna poliitilist suutlikust uue rahvusliku üksmeele leidmiseks kogu Eesti rahva hüvanguks.

Lähtuvalt kongressi põhiseisukohast tegi ESDTP keskjuhatus avalduse, milles teatas, et toetab ideoloogiliselt määratluselt laiapõhjalise valitsuskoalitsiooni teket, mis annaks võimaluse vastu minna 2003. a. riigikogu valimistele uue rahvusliku ühtsuse kokkuleppe kavandiga, ja toetab riigikogu usaldushääletusel Siim Kallase juhitavat valitsuskabinetti.

Kaksikliidu võimukoalitsiooni tegevus aastail 2002/ 2003 näitas parempoolsust esindava Reformierakonna ja vasaktsentristlikult identifitseeritava Keskerakonna suutmatust luua Eestile ühine
platvorm, mis arvestaks ühiskonna enamuse sotsiaalsete gruppide huve. Valitsuskabinet, mille 14 ministriportfellist 8 kuulus Keskerakonnale ja 6 Reformierakonnale, sisuliselt jätkas kolmikliidu aegset Reformierakonna poliitilist kurssi. Keskerakonna osalus valitsuspoliitika kujundamisel on piirdunud ahta ühiskondliku problemaatikaga, mis sisaldus kaksikliidu koalitsioonilepingus. Valitsuskabineti poliitika ei sisaldanud nihet sotsiaalsele vastutusele, mida ootas pikisilmi Eesti lai avalikkus. Selle üheks näiteks on uusi sotsiaalseid pingeid põhjustanud ravikindlustuse seaduse vastuvõtt, edenev riigiasutuste eemaldumine riigivõimu reaalsest teostamisest ja selle kahetsusväärne panek kohaliku võimu ja erasektori õlgadele, sotsiaalsete kulutuste kärpimine välispoliitiliste ambitsioonide ja militaarkulutuste kasuks, kapitali huvide eelistamine töövõtjate huvidele.

Eredaimaks näiteks kaksikliidu valitsuspoliitika parempoolseist rõhuasetustest loeb ESDTP sotsiaaldialoogi katkemist Vabariigi Valitsuse, tööandjate ja ametiühingute vahel, mis Tööpartei nägemuses omab olulist kohta uue rahvusliku üksmeele kujundamisel.

Keskerakond ja Reformierakond distantseerusid Vabariigi Presidendi üleskutsest luua alus uueks rahvuslikuks kokkuleppeks juba enne 2003. a. märtsivalimisi, lükates selle edasi valimistejärgsesse perioodi.

ESDTP deklareerib eeltoodut arvestades, et eksperiment uue rahvusliku üksmeele otsimiseks Reformi- ja Keskerakonna laiapõhjalise valitsuse kaudu on läbi kukkunud.

ESDTP deklareerib, et rahva enamuse ootustele tuginev uus rahvuslik kokkulepe on võimalik vaid vasak- ja vasaktsentristliku parlamendi ja valitsusenamuse kujunemisel riigikogu valimiste tulemusel. Uue rahvusliku leppe aluseks saab olla vaid rahva viletsuse leevenduse programm, Esimese Eesti ja Teise Eesti sotsiaaldialoogil tuginev rahvuslik üksmeel. Suutmatus selleni jõuda viib Eesti XXI sajandi algul XX sajandi algusele nii iseloomulikule kihistumisele ja klassivastasseisule.

ESDTP kutsub Eesti kodanikke aktiivsusele riigikogu 2003. a. märtsivalimistel, kuna tegemist on põhimõtteliste valikutega järgnevaks 4 aastaks. Uus rahvusliku ühtsuse kokkulepe on mõeldav vaid vasaktsentristliku parlamendienamuse kujunemisel. Vaid selline parlamendienamus tagaks Eesti riigile ja rahvale sotsiaalse õigusriigi põhimõtetele tugineva rahvusliku ühtsuse

Neljapäeval, 13. veebruaril 2003.