EESTI DEMOKRAATLIKU TÖÖPARTEI NOORTESEKTSIOONI PÕHITAOTLUSED

Lisa ülevaatele ESDTP Noortesektsiooni arengust

Järgnevalt leiate EDTP Noortesektsiooni põhitaotlused, mis on kinnitatud 1996. aastal. Dokument kuulub ülevaatesse "ESDTP Noortesektsiooni kujunemisest ja tegevusest 1990-1999". Väljavõte on tehtud ESDTP Interneti kodulehekülje jaoks veebruaris 2001. Nii mõnedki suundumused ühiskonnas on tänaseks muutunud, kuid tööpartei noortesektsiooni põhimõttelised seisukohad riigi vastutusest noore põlvkonna arengu eest on jäänud samaks.

---

EDTP Noortesektsioon (EDTP NS) on Euroopa rohelisi ja vasakparteisid ühendava Uue Euroopa Vasakfoorumi (New European Left Forum) liikme Eesti Demokraatliku Tööpartei osa.
Meie tegevuse aluseks on tänapäevase uusvasakpoolse mõtteviisi põhimõtted: solidaarsus maailma rahvaste vahel, demokraatia, sotsiaalne õiglus, sugudevaheline võrdsus, ühtekuuluvus loodusega, säästlik areng, solidaarsus põlvkondade vahel.
Tunnetame, et ühiskonna tasakaalustatud arenguks on vaja kahte poolust - nii parem- kui ka vasakerakondi. Uut Eesti ühiskonda ei tohi ehitada, rakendades valitsuse poolt ühepoolset loosungit "Valitsus aitab neid, kes end ise aitavad".
Pakume tänapäevasele uusvasakpoolsele mõtteviisile põhineva nägemuse Eesti noorsoopoliitika korraldusest ja noorteelu valukohtade lahendusvõimalustest.

Eesti Vabariigi noorsoopoliitika põhimõtted

Eesti vajab selget, riiklikku noorsoopoliitikat. Iga riik, kui ta tahab olla demokraatlik õigusriik, peab võtma endale vastutuse kõigile noortele elluastumiseks vajalike tingimuste loomise eest.

Oleme veendunud, et ka praeguses majanduslikus olukorras tuleb nii riigi- kui ka kohalikes eelarvetes ettenäha eraldi peatükina vahendid noorsoopoliitikale. Sellega arenev ühiskond näitab, kas ta on huvitatud oma tulevikust või mitte.
Kiiresti on vaja välja töötada ja EV Riigikogus vastu võtta Eesti Vabariigi Noorsootöö seadus. Seadus peab määratlema riigi ja ka noorteühenduste osa noorsoopoliitika kujundamisel.
Vaja on konkreetseid noorsooprogramme - eelkõige noorte tööhõive, noorte perede probleemide, hariduse, laste ja noorte tervishoiu ning alaealiste kuritegevuse tõkestamise valdkondades. Programmide elluviimiseks on vaja ühtse tervikuna näha riiklikku ja ka kohalikku tasandit.
Riiklik noorsoopoliitika eeldab ka reaalselt selle elluviimisele suunatud struktuuri loomist. Lisaks juba loodud Eesti Vabariigi Haridusministeeriumi noorsoo- ja huvihariduse osakonnale vajab ta oma noorsooteenistust, millel on oma eelarve. Iga maakond ja linn, iga vald ja suuremates linnades iga linnaosa vajab aga oma noorsootöötajat.
Riikliku noorsoopoliitika elluviimine nõuab ka noorte olukorra pidevat analüüsi ja riigi poolt vahendite eraldamist noorte sotsioloogilistele uuringutele ning vastava statistika korraldamisele.

Ääretult oluliseks peame noorte endi osalemist noorsoopoliitika kujundamisel. Riik peab igati soodustama noorte enesealgatust erinevate noorsooühenduste kaudu. Peame loomulikuks, et toetust riigilt saavad kõik noorsooühendused, kelle tegevus pole vastuolus EV põhiseadusega.
Riigipoolne toetus noorteühendustele ei tohi olla seotud võimuloleva erakonna ideoloogiaga ja võimulolijad ei tohi noorsootegevust allutada oma poliitilistele ambitsioonidele.
Peame vältimatult vajalikuks, et noortel ja noorsooühendustel oleks oma reaalne väljund valitsusse ja riigikokku. Eesti Noorsooühenduste Kogu kui Eestis tegutsevate noorsooühenduste katusorganisatsioon peab saama EV Valitsuse partneriks noorsoopoliitika valdkonnas. On loomulik, et ta arutab kõiki noorsoopoliitika küsimusi ja tema seisukohti arvestatakse üldriiklike otsuste tegemisel.
Kohalikel noorsooühendustel peab aga olema reaalne väljund kohalikesse võimuorganitesse. Laste- ja noorteühendused tuleb vabastada maamaksu tasumisest.

Oluline tähtsus laste- ja noorteprobleemide lahendamisel on ühiskondlikel alustel töötavatel fondidel. Nende majanduslik tegevus, kui seda arendatakse oma põhi-eesmärgi saavutamiseks vajalike vahendite kogumiseks, tuleb vabastada tulu- ja käibemaksust. Peame vajalikuks, et ettevõtted ja asutused vabastatakse laste- ja noortetööle antud sponsorsummade ulatuses kasumimaksust.

Noored ja tööhõive

Järjest süvenev tööpuudus puudutab ka noori.
Peame eriti ohtlikuks seda, kui rakendust ei leia kesk-, kutse- ja kõrgkoolide lõpe-tajad. Näeme ohtu, et nad hakkavad end tundma ühiskonnas hüljatutena.
Tööpuudus on hakanud valusalt puudutama ka noori emasid - neil puudub kindlus, et nad pärast lapsega kodus olemist tööd leiavad.
Kiiresti on vaja välja töötada ja ellu viia noorte tööhõive programm, arvestades erinevate noorterühmade erinevaid võimalusi tööjõuturul konkureerimisel. Eritähelepanu vajavad programmis esmakordselt tööleasuvad noored, noored emad ja maanoored. Programmi peab kuuluma noorte kutsenõustamissüsteemi loomine ning reaalne töölerakendamine igas maakonnas ja linnas.
Kohalikele volikogudele peab olema riigi poolt tagatud võimalus vabastada asutused ja ettevõtted sotsiaalmaksust üheks aastaks neilt ametikohtadelt, kuhu on tööle võetud esmakordselt tööle asunud noored.

Kindlustunne igale noorele perele

Eestis on viimastel aastatel sündimus järsult kahanenud ja see on viinud loomuliku iibe ohtliku vähenemiseni. Probleem nõuab äärmiselt tõsist riiklikku tähelepanu.

Me ei vastanda noori vanematele põlvkondadele, pidades seda ebaeetiliseks. Küll aga loeme noorte perede riiklikku abistamist Eesti Vabariigi sotsiaalpoliitika üheks tähtsaimaks ülesandeks.
Riik peab sotsiaalsete programmide abil looma noortele vajaliku kindlustunde perekonna loomiseks ja laste kasvatamiseks.
Oleme veendunud, et kindlustunnet vajab iga noor pere ja vajalikku toetust peab saama iga laps. Noorte perede abistamisel tuleb lähtuda nii laste arvust peres kui ka perede tegelikust majanduslikust olukorrast.
Lastetoetuse suurus ja lastevanemate tulumaksu suurus peab sõltuma perekonna tegelikust sissetulekust pere ühe liikme kohta. Oluline on tagada kindlustunne noortele emadele, et nad leiavad tööd peale lapsega kodus olemist.
Peame loomulikuks, et riik ei erista noorte perede probleemide lahendamisel peresid noorte kodakondsuse või rahvuse järgi.

Noortele peredele on valusaks probleemiks omaette elamispinna saamine. Noorte olukorda raskendab veelgi see, et neil pole vajalikul hulgal tööaastaid korteri erastamiseks.
Eesti vajab riiklikku noorte perede elamuprogrammi. Korterite müügist ja maa-maksust laekuvast tulust peab osa minema noortele peredele pikaajalise sooduskrediidi andmiseks eluaseme loomisel.

Me ei pea õigeks, et vanematel pole võimalik liiga kõrge lasteaia õppemaksu ja toiduraha tõttu last lasteaeda panna. Õppemaksu ja toiduraha suurus peab olenema perekonna sissetulekust ühe liikme kohta.
Valusaks probleemiks on kujunenud ametkondade poolt oma lasteaedade ja -laagrite sulgemine. Leiame, et tuleb kehtestada kord, mille kohaselt lasteasutusi ei suleta ja lastele ning noortele mõeldud hooneid ja ruume ei anta muudele asutustele ega firmadele ilma kohaliku volikogu otsuseta.

Üha tõsisemaks muutub laste tervishoiuga seonduv. See valdkond nõuab väga suurt riiklikku tähelepanu. Tervishoius ja eriti laste tervishoius ei tohi määrav olla turumajanduslik kasusaamine. Riigieelarves tuleb ette näha summad riiklikele programmidele laste tervishoiu probleemide lahendamiseks. Eritähelepanu nõuavad seejuures ennetusprogrammid. Koolides tuleb taastada kooliarstide ametikohad.
Laste ja noorukite liikumisvaegus on muutumas väga tõsiseks ohuks nende tervisele. Riik peab tagama laste ja noorte sportimisvõimaluste säilimise ja kõigile kättesaadavuse.

Peame lubamatuks, et suur osa õpilasi ei söö koolis sooja toitu. Tasu koolilõuna eest peab olema jõukohane kõigile või kaetud erinevate toetustega.

Üha enam levib noorukite seas suitsetamine ja alkoholi tarvitamine, aga samuti narkomaania. Leiame, et riik peab sellele probleemile pöörama väga tõsist tähelepanu, et noorukite suitsetamine ja alkoholi tarvitamine väheneks. Samuti nõuab süsteemset tähelepanu narkomaaniaga seonduv. Seadustega tuleb keelustada tubaka- ja alkoholireklaam ning nende toodete müük alla 18-aastastele.

Liikluskindlustussummadest peaks osa minema lastehaiglate traumatoloogiaosa-kondadele.

Puhkuse veetmise võimalused, sealhulgas pereturism, peavad olema kättesaadavad kõigile noortele peredele. Soodustuste kaudu pereturismiga tegelevatele firmadele saab riik siin olukorda tõsiselt parandada.
Üha tõsisemaks muutuvad laste suvise puhkuse, huvitegevuse ja vaba aja probleemid. Riik peab kaasa aitama, et lastelaagrid säiliksid ja tasu laagrituusiku eest oleks jõukohane kõigile soovijatele.

Noorte perede nagu teistegi riskirühmade abistamine peab toimuma võimalikult väikeste omavalitsusüksuste kaudu, kuid riik peab seejuures tagama abistamiseks majanduslikud tingimused.

Võimetekohane haridus kõigile noortele

Läbi aegade on eesti rahva püsimajäämise aluseks on olnud inimeste püüd hariduse poole. Nüüd aga on hariduse üldkättesaadavus muutumas küsitavaks.
Ka turumajanduse tingimustes tuleb riigieelarves ettenäha vahendid hariduse aren-damiseks. Hariduse arvel raha kokkuhoidmine pole õige tee riigi rikkuse suurendamiseks. Hindame seisukohta, et hea hariduse peavad saama valitud noored, vääraks. Leiame, et ühiskonna normaalseks arenguks ei tohi hariduse saamist piirata noore ja tema vanemate rahvus, sotsiaalne seisund, majanduslik olukord või elukoht. Põhi-, kesk- ja esmane kutseharidus peavad olema tasuta kättesaadavad.

Oleme veendunud, et noored ei tohi sattuda tööjõuturule liiga noorelt ja ilma hariduseta. Seetõttu peame õigeks keskhariduse kohustuslikkust. Tuleb luua paindlik kutseharidussüsteem, kus saavad oma haridusteed jätkata need noored, kes peale põhikooli lõppu ei lähe edasiõppima gümnaasiumi või keskkooli.

Äärmiselt tõsiseks on muutunud maakoolide olukord. Regionaalsetes arengukavades tuleb erilist tähelepanu pöörata maalaste hariduse probleemide lahendamisele, millele riik annab omapoolse toetuse.

Leiame, et Eesti oludes ei ole mõistlik muuta kõrgharidust tasuliseks. Ka uutes majanduslikes tingimustes ei tohi noored jääda kõrgkoolide uste taha materiaalsetel põhjustel. Õppelaenu saamise tingimused peavad olema jõukohased kõigile kutseõppeasutustes ja kõrgkoolides õppijatele. Kohalikel volikogudel aga tuleb erastamisest saadavast tulust teatud osa eraldada piirkonnale vajalikel, eelkõige sotsiaalsfääri erialadel õppivate noorte, kes seda vajavad, toetamiseks. Ühiskonnas tuleb kujundada ja luua majandustingimused maksupoliitika muutmise teel, nii et ettevõtetel on kasulik ja auasjaks toetada õppivaid noori. Kindlasti peab säilima võimalus kõrghariduse omandamiseks töö kõrvalt ka neile, kellel pole majanduslikel põhjustel võimalik kõrgkooli päevases õppevormis õppida.

Äärmiselt oluline on riiklikult tagada mittepõhirahvusest noortele emakeelse põhi-, kesk- ja esmase kutsehariduse tasuta saamise võimalused. Samuti nõuab väga tõsist riiklikku tähelepanu eesti keele õpetamine mittepõhirahvusest noortele, seda eriti koolides, et kergendada noorte integreerumist Eesti ühiskonda.

Käimasolevat haridusreformi ei tohi ellu viia ilma analüüsita, kogu vabariigis ühtemoodi, vägivaldsete korraldustega. Tingimata on vaja arvestada kohalikke tingimusi ja vajadusi, vältimaks tõsiseid tagasilööke.

Riik ja kohalikud omavalitsused peavad igati kaasa aitama, et ka turumajanduse olukorras säiliksid laste ja noorte võimalused huvitegevuseks ja sportimiseks. Raskused, mille ees seisavad noorte vaba aja ja huvitegevuslaagrite korraldajad, on riigi paindliku majandus- ja finantspoliitika rakendamise korral kõrvaldatavad. Noortemajad, huvikoolid, laste raamatukogud, laste- ja noorte spordikoolid ning huvitegevus koolides peab säilima. Huvitegevuses osalemine peab olema majanduslikult jõukohane kõigile soovijatele.

Alaealiste kuritegevuse kasv tuleb peatada

Ühiskonnas on äärmiselt tõsiseks probleemiks kujunenud noorte, eriti alaealiste kuritegevuse kiire kasv. On oht, et lähiaastail väljub see kontrolli alt.
Eestis puudub täielikult alaealiste õigusrikkujate mõjutamise terviklik süsteem. Loodud noorsoopolitsei ei saa täita süsteemi kui terviku funktsioone - tema põhi-ülesanne on ikkagi kuritegude avastamine. Tervikliku süsteemi loomiseks on vaja riiklikku programmi.

Kiiresti vajab väljatöötamist ja vastuvõtmist erikoolide seadus. Seadusega tuleks muuhulgas muuta erikoolide võrku - praegune olukord, et erinevas vanuses noorukid on üheskoos, ei ole normaalne.
Viljandi Noortevanglas tuleks seada sisse 3 erinevat reþiimi - avatud, poolkinnine ja kinnine. Vaja on tööle rakendada noorsookohtunikud. Nende ülesandeks oleks individuaalne töö alaealiste õigusrikkujatega, sealhulgas nende nõustamine ja neile karistuse määramine alternatiivsete karistuste hulgast.

Kuritegevuse kasvu tõkestamiseks alaealiste seas on noorte õigusrikkujate karistamise mehhanismi parandamisest üksi vähe. Märksa olulisem on töö noorukite kuritegevuse ennetamiseks. Tuleb kujundada reaalselt töötav koostöömehhanism haridusasutuste, sotsiaalametite, laste- ja noorsooühenduste ning noorsoopolitsei vahel, mille igal lülil on oma kindel ülesanne.

Ääretult tähtis on tagada sotsiaalne kontroll noorukite käitumise üle. Oluline on pöörata tähelepanu rakenduse leidmisele neile noorukitele, kes peale põhikooli lõpetamist ei lähe edasi õppima.
Tingimata on vaja riiklikult tagada lastele ja noorukitele võimalused huvitegevuseks ja sportimiseks ning suvepuhkuse organiseeritud veetmiseks.

Kui lähema paari aastaga ei suudeta alaealiste õigusrikkujate mõjutamise terviklikku süsteemi luua, on oht, et alaealiste kuritegevuse ulatus väljub kontrolli alt.

Suhtumine sõjaväeteenistuse kohustuslikkusesse

Noormeeste jaoks on üheks tõsisemaks probleemiks taas saanud suhtumine sõja-väeteenistuse kohustuslikkusesse.
Leiame, et niivõrd oluline küsimus on õige lahendada alles siis, kui on olemas riiklik kaitsekontseptsioon, mis on vastu võetud peale üldrahvalikku arutelu.

Kindlustunne mittepõhirahvusest noortele

Oleme kindlalt veendunud, et Eesti stabiilseks arenguks on vaja igati kergendada mittepõhirahvusest noorte integreerumist Eesti ühiskonda.
Pole mõeldav, et teistest rahvustest noored sulaksid ühte eesti rahvusest noortega. Küll aga on möödapääsmatult vajalik, et nad tunneksid end Eesti ühiskonda kuuluvatena.
Peame loomulikuks, et riik pöörab mittepõhirahvusest noortele kindlustunde loomisele tõsist tähelepanu.
Peame lubamatuks noorte eristamist rahvuse või kodakondsuse järgi noorteprob-leemide lahendamisel.

EDTP Noortesektsiooni põhitaotlused on kinnitatud EDTP Noortesektsiooni nõupidamisel 14. septembril 1996.