56 AASTAT II MAAILMASÕJA LÕPUST EUROOPAS

ESDTP endise Eesti Laskurkorpuse veteranide organisatsiooni läkitus

8. mai - järjekordne RAHUPÄEV.

56 aastat tagasi lõppes üle 50 miljoni inimelu nõudnud II maailmasõda.

Sõja ohvrite mõttetu hulk nõuab selle päeva iga-aastast tähistamist ning jäädvustamist järgnevatele põlvkondadele koos hoiatusega vältida edaspidi selliseid inimkonna ajaloo traagilisimaid sündmusi.

Oma tahte vastaselt sõtta tõmmatud eestlastel tuli alluda nii faðistliku kui ka sotsialistliku okupatsiooniresiimi karmidele, sageli inimsusevastastele kuritegelikele nõuetele, omamata õigust enda eest seismiseks.

Totaalne kodanikuallumatus, ükskõik milline vastuhakk okupatsiooniresiimidele oleks veelgi suurendanud meie niigi suuri inimkaotusi selles sõjas: kas Siberi orja- või faðistide koonduslaagrites. Kaalul oli eestlaste kui rahvuse säilitamine.

Omavahel sõdivad Eestit okupeerinud võimud surusid eesti meestele selga võõrad mundrid ning sundisid neid sõdima võõra, kuritegeliku võimu eest, sageli vend venna, isa poja vastu.

Pole ka eesti sõjaveteranide süü selles, et II maailmasõja võitjaks osutusid faðismivastased jõud ja Eesti sattus nõukogude okupatsiooni alla. Eesti okupeerimise panid paika võitjate riigimehed juba Teherani ja Jalta nõupidamistel.

Tolleaegne võitjate poolt ette määratud rahvusvaheline olukord ei soosinud eestlaste ohvriterikkaid kaitselahinguid eesmärgiga taastada Eesti Vabariik 1918. a. eeskujul.

Pole ka eesti sõjameeste-veteranide süü selles, et osa neist sattus võitjate poolele, tagatiseks kodumaale - Eestimaale tagasipöördumine oma perede juurde. See oli nende meeste peamine eesmärk.

Leiame, et järjekordse rahupäeva puhul ja Eesti Vabariigi taastamise 10. aastapäeva puhul oleks ammu aeg lõpetada sõjaveteranide jagamine osavõtupoole järgi. Pool polnud nende teha. Vastasel korral oleks asjasse sekkunud ühe või teise poole sõjatribunal.

Oleme õnnelikud ja ka ausad, et möödunud sõjast mõlemalt poolelt niigi palju mehi kodudesse tagasi pöördus. Jäi ju nende ülesandeks ka okupatsiooni tingimustes Eesti elu, eestlasi kui rahvast edasi viia, säilitada.

Rahupäeva puhul leinakem austusega kõiki II maailmasõjas langenud eesti poisse. Kutsume kõiki veel elusolevaid sõjaveterane ühiseks tööks Eesti heaks ja rahva poolt neist ühtemoodi ja vahet tegemata lugu pidama. Vaatamata sõjaveteranide kõrgele eale, leiavad nende elukogemused, oskused ja tahe kindlasti veel rakendamist Eesti elu paremaks muutmisel. Loodame selleks ka nooremate tunnustust ja kaasalöömist. Suur osa meie praegusest põlvkonnast on ju sõjaveteranide järglased. AUSTAGEM SÕJAVETERANE.

ESDTP endise Eesti Laskurkorpuse Veteranide organisatsiooni nimel
Valentin Villemsoo
6. mail 2001. a.