ESDTP NOORTESEKTSIOONI AVALDUS HARIDUSMINISTEERIUMI SAAMATUSEST

Haridusministeerium tegeleb praegu mitme veidra tegevusega. Üks nendest on haridusministeeriumi kolimine Tallinnast Tartusse. Sellest saadav kasu on küsitav.

Ärgem rääkigem sellest, et pealinna eesmärk ongi koondada valitsusasutusi ning et haridusministeeriumi arengu põhimääruses on tema asukoht kirjas (Tallinnas). Algul rääkigem transpordist.

Räägitakse, et praegu sõidab palju inimesi liiga sageli Tartust Tallinna. Olgu, aga pärast kolimist hakkab veel rohkem inimesi sõitma liiga sageli Tallinnast Tartusse.
Tartusse sõitmine on omaette probleem. Hiiumaalt ei saa ühiskondliku transpordiga üldse Tartusse sõita. Haapsalust ja Raplast läheb Tartusse poolteist bussi päevas. Kes tahab tööpäeval Raplast Tartus käia, peab minema bussiga, mis saabub Tartu kell 11. Tagasi tuleb ainus buss kell 13.30. Mida jõuab teha kahe ja poole tunniga?
Mistahes Eesti raudteejaamast (Valga-Petseri liin välja arvatud) saab sõita Tallinnasse. Tartusse aga mitte igalt poolt (Valga-Petseri liinilt ei saa sõita otse ka Tartusse). Pärast seda, kui Edelaraudtee reisirongiliikluse Tartu suunal lõpetab, vähenevad võimalused rongiga Tartusse sõita veelgi.
Tallinnasse saab sõita ka lennukiga. Tartusse lennuliine ei lähe.
Seetõttu osutub paljudel võimatuks ühe päeva jooksul Tartus asju ajamas käia, mis Tallinnas enam-vähem kõigil Eesti elanikel võimalik on.

Kust võetakse ministeeriumisse kaadrit? Tartu ülikooli lõpetab lähemate aastate jooksul 3 lendu hariduskorraldajaid, kokku kolmveerandsada inimest. Kuid missugust tööd suudavad nad peale selle teha? Näiteks ei või nad töötada õpetajatena, kuna neil pole vastavat ettevalmistust. Nad ei saa töötada ka koolidirektoritena, kuna seadus nõuab direktoritelt vähemalt 3-aastast õpetajakogemust. Kui valitsus avastas, et koolitatakse inimesi, kes kusagil mujal peale ministeeriumi töötada ei suuda, oleks ehk otstarbekam nad Tallinna kolida, mitte ministeerium nende juurde Tartusse?

Teine haridusministeeriumi tähtis soov on liita Tallinna Tehnikaülikool ja Tallinna Pedagoogikaülikool, samuti Tartu Ülikool ja Eesti Põllumajandusakadeemia. On ebausutav, et ka sealt mingit kulude kokkuhoidu saadakse. (Just seda tuuakse aga liitumise peamiseks eesmärgiks.) Nende koolide suure erinevuse tõttu õpetatavad ained ja erialad praktiliselt ei kattu. Tihedat koostööd teevad need koolid niikuinii. Kardetavasti töötaks ühinenud ülikoolis üks rektor, aga kaks kantslerit ja suur hulk koordinaatoreid.

ESDTP Noortesektsioon näeb, et tegemist ei ole tõeliste, vaid pseudoprobleemidega, mis tegelikult lahendust ei nõuagi.
Kummastki suurest reorganiseerimisest saadav tulu on küsitav ja ilmselt mitte eriti suur. Kumbki nendest toob endaga kaasa aga vältimatuid kulutusi alates uute pitsatite ja plankettide tellimisest ning lõpetades tööajaga, mida teistmoodigi kasutada saaks. Lisakulusid ministeeriumi kolimiseks Tartusse hindab Reformierakond 20 miljonile kroonile. Samas puuduvad haridusministeeriumil igasugused majanduslikud kaalutlused sellest, kui palju säästu kolimine annab. Arvavasti on see summa tühine.
Mistahes struktuurimuudatusi ministeeriumi või kooli sees saab aga teha ka neid kolimata ja liitmata.

Haridusministeeriumile pole selline käitumine võõras. Ta on seda teinud ennegi, kui kultuuriministeeriumiga ühineti ja pärast eralduti. See pidi rahvale näitama: me ei saa mitte asjata palka, vaid tegutseme! Samas võimaldas see rahvale öelda: mis tulemusi te meilt nõuate, me alles/ varsti ühine(si)me/ eraldu(si)me! Aga tulevikus hakkame tõeliselt hästi tööle!

Kuid ministeerium ei olegi võimeline paremini töötama, sest pole dokumenti, mille alusel toimuks haridusreform. Puudub Eesti hariduse strateegiadokument! Selles peaks olema neli osa: 1) analüüs, 2) eesmärgid, 3) vahendid ja 4) rakenduskava. Niisugust dokumenti praegu ei ole (kuigi mõnda on selle pähe välja pakutud) ja seda ka ei koostata. Samuti ei tehta ühtegi süsteemset haridusuuringut.

Eesti koolides levib narkomaania. Mida on teinud selle peatamiseks haridusministeerium? Sisuliselt mitte midagi. Mõndagi on tehtud lapsevanemate, koolide ja kohalike omavalitsuste algatusel.
Suur osa lapsi ei täida koolikohustust. Mida on asja parandamiseks teinud haridusministeerium? Sisuliselt mitte midagi. Mõningat initsiatiivi on näidanud kohalikud omavalitsused.
Vene kooli lõpetavad lapsed, kes praktiliselt ei oska eesti keelt. Mida on eesti keele õpetuse parandamiseks teinud haridusministeerium? Sisuliselt mitte midagi. Ta on lasknud asjadel minna isevoolu teed.

ESDTP Noortesektsioon on seisukohal, et kuna haridusministeerium on võimetu tegelema tõeliste probleemidega, mõtleb ta välja pseudoprobleeme, mida lahendades ta püüab rahvale näidata, et ta ikka midagi teeb. Ja jääbki mõtlema, kuni puudub Eesti hariduse strateegiadokument.

30. jaanuar 2001
Taivo Rist
Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei Noortesektsiooni esimees