TEHKEM EESTI EKSPERIMENT

Pöördumine Eesti avalikkuse, valitsuse, parteide ja haritlaskonna poole

Kavand

Maailma võrdlemisi kiire majanduslik, tehniline ja teaduslik arenemine viimasel aastasajal ja eriti viimastel aastakümnetel on tõstatanud küsimuse inimkonna elu ümberkorraldamise vajadusest. Erinevates tegevusvaldkondades töötavad teadlased, samuti publitsistid on avaldanud mitmesuguseid seisukohti otstarbeka elukorralduse kohta lähemas tulevikus, mida nimetatakse mitmeti, sealhulgas postkapitalistlikuks. Paljudel juhtudel leitakse, et majandusliku efektiivsuse ja heaolu asemel või vähemalt nende kõrval peaksid tõusma ja tõusevadki esiplaanile sotsiaalsed, vaimsed, ökoloogilised, eetilised jne. küsimused: inimeste elu sisukamaks muutmine, inimeste ühtekuuluvustunde suurendamine, sotsiaalne õiglus ja turvalisus, paljuski kommertshuvidest lähtuva meedia mõjul massikultuuri levikust tingitud inimeste emotsionaalse sfääri arengu mahajäämise või koguni taandarengu likvideerimine intellektuaalse sfääriga võrreldes, rohkem hoolitsust tulevaste põlvkondade elutingimuste eest jne. – kõik see, mida võiks kokkuvõtlikult nimetada isiksuse igakülgseks arendamiseks. Puudub aga üksmeel selles osas, kuidas seda kõike saavutada, ning elu läheb suurelt osalt edasi isevoolu teel.

Samal ajal on mitmed viimase aja antropoloogilised uurimised viinud järeldusele, et inimkonna areng, kuigi kulgenud teatud seaduspärasuste raames, on olnud üpris variantiderohke. Seejuures on just hübriidvormid olnud eriti viljakad. Näiteks Antiik-Kreeka linnad, sh. Periklese-aegne Ateena – euroopaliku kultuuri üks alustalasid - polnud enam kogukonnad, aga neil puudusid ka põhilised riiklusele omased tunnused, sh. bürokraatia. Sama kehtib nähtavasti ka tänapäeva kohta. Maailmapank on oma ametlikus dokumendis tunnistanud, et samasugused ühiskonnaelu korraldamise vormid võivad kohalikest oludest tingituna anda vägagi erinevaid tulemusi. Tugevneb kriitika suunale muuta maailm ühetaoliselt läänelikuks.

Käärimine on jõudnud Rahvusvahelisse Valuutafondi, mida mitmelt poolt on kritiseeritud viletsate tulemuste pärast endiste sotsriikide transformeerimisel – 10 aastaga pole enamikus riikides sisemine koguprodukt inimese kohta jõudnud ümberkorralduste-eelsele tasemele, küll aga on teravnenud mitmed sotsiaalsed probleemid – suur varanduslik kihistumine, tööpuudus, kriminaalsuse kasv, iibe langus jne. Endisi sotsriike on suunatud s^abloonset teed mööda s^abloonsete eilsete-tänaste läänelike eesmärkide poole, selmet sealset labiilseks kujunenud olukorda ära kasutades stimuleerida neid erinevate tulevikuteede otsinguile. Kuid veel pole hilja alustada sellesuunalisi eksperimente. Ja miks mitte Eestist.

Meie arvates on siin olemas head, otse ideaalsed eeldused, kui tavalisel kombel Eesti raske mineviku ja väiksuse üle kurtmise asemel lähtuda maailma arengu eeldatavatest peamistest tendentsidest. Riik on haritud, meil on ajupotentsiaali optimaalse tee otsinguks. Pealegi algasid nõukogude ajal mitmed üldised häid tulemusi andnud majanduslikud eksperimendid just Eestist ning tõid kaasa võrreldes teiste liiduvabariikidega kõrgeima elatustaseme, mis vaatamata vahepealsele langusele on säilinud ka praegu, kuigi on ära nullitud mitme tollase eksperimendi edukad tulemused.

Teiseks - me oleme eelmisel sajandil elanud mitmesuguste rez^iimide tingimustes. Igaühel neist, ka praegusel, on olnud halbade kõrval ka häid külgi. Vaja on ainult süveneda, lõpetada primitiivne iga uue rez^iimi poolt eelmise põhjamise mäng ning selle asemel püüda sünteesida parim kombinatsioon.

Kolmandaks on meie riigi väiksus meile praegu trumbiks: võimalik rahvusvaheline rahaline toetus Eesti eksperimendile ei läheks rahvusvahelisele kapitalile kalliks maksma, isegi kui tulemused avalduvad esialgu vaid sotsiaalsfääris. Ning nähtavasti oleks võimalik seda ka saada, sest isegi maailma vägevad teavad, et praeguseks ainuvõimalikuks kuulutatud skeemil on tõsiseid puudusi, mida mõnikord kutsutakse ka kriisinähtusteks.

Me leiame, et parteide konfrontatsiooni asemel oleks praegu Eestis otstarbekas ajusid ragistada ühiskondliku konsesnsuse optimaalse variandi leidmiseks ja seejärel elluviimiseks. Omalt poolt arvame, et vasakpoolsele maailmavaatele omast püüdu vähendada sotsiaalset ebavõrdsust tuleks täiendada nüüdistingimustele vastavate punktidega, mis arvestaksid nii maailmas kujunenud olukorda kui ka Eesti traditsioone.

Meie suhteliselt säilinud looduslähedus võiks stimuleerida uute efektiivsete vormide otsinguid teaduslik-tehnilise progressi ja rohelise elulaadi ühitamiseks, milline mõte kõlas juba kümme aastat tagasi I Eesti Tuleviku kongressil. Ei tohiks lasta massikultuuril lõhkuda meie laulu- ja tantsupidude traditsiooni, mis on ikka toonud vaimset rõõmu nii osalejaile kui ka kuulajaile-vaatajaile. Teades hästi nii Lääne kui ka Ida elu- ja mõtlemislaadi, võiksime olla vahendajateks ja lähendajateks. Oleme veendunud, et teistelt parteidelt, teadlastelt ja lihtkodanikelt võib tulla huvitavaid ettepanekuid ja täpsustusi. Üheks selliseks - meie arvates siiski mitte kõige õnnestunumaks - vormiks on juba riigikogu poolt vastuvõetud geeniseadus.

Miks mitte korraldada parimate ideede väljaselgitamiseks ning lähedaste mõtete sünteesimiseks konkurss “Eesti eksperiment”, milles võiksid kaasa lüüa ka teiste riikide esindajad, seehulgas oma kriitilise mõtlemise poolest tuntud ja tunnustatud ühiskonnateadlased. Z^ürii peaks koosnema poliitikute kõrval mitte ainult kompetentsetest, vaid ka erinevate valdkondade ühiskonnateadlastest (ja miks mitte ka loodusteadlastest), et vältida ühekülgset lähenemist, mis kahjuks on omane olnud paljudele tulevikustsenaariumitele. Ja z^ürii otsust tuleks siis asuda ühiselt ellu viima, kurssi praktiliste tulemuste põhjal korrigeerides.

Eesti inimesi eraldavad praegu küllaltki suured lahkarvamused, mis on tingitud erinevatest majanduslikest huvidest, erinevast elulaadist jne. Kuid eks me kõik taha oma kodumaale parimat, sealhulgas ka kuulsust ülemaailmses ulatuses. Meie arvame, et see on küllaldane stiimul meie poolt pakutud intensiivset mõtte-tegevust ergutava plaani elluviimiseks. Loovate, otsinguliste ülesannete esiplaanile toomine võiks aidata leevendada maailmas praegu primitiivsel põhimõttel “silma silma, hammas hamba vastu” teravnenud rahvusvahelisi suhteid.

Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei

Vaata ka: Herbert Vainu "Otsiv mõte"