EESTIS ON SOTSIAALDEMOKRAATLIK PARTEI

Juuli 2002

Igas normaalses riigis on olemas nii parem- kui vasakparteid. Võimuvõitluse käigus üksteist kontrollides hoitakse poliitika ning vaeste ja rikaste huvid tasakaalus. Sotsiaaldemokraatlikud või sotsialistlikud erakonnad on kõigis Euroopa riikides võimul või vähemalt parlamendis ja keegi ei pea neid surmavaenlasteks.

Eesti rikkurite eest võitlev parempoolsus püüab meie ainukest vasakerakonda, Eesti Sotsiaaldemokraatlikku Tööparteid (ESDTP) maha vaikida või rahvast hirmutada kommunismitondiga. Samas baseeruvad kõik pahempoolsed parteid XIX sajandi sotsiaaldemokraatlikul ideoloogial. Stalinlik kompartei oli selle ideoloogia väärastunud erijuhtum, millega ESDTP-l pole midagi ühist. Ka ristiusu nimel peetud nõiajahid ja miljonite ketserite hävitamine pole ju kõigutanud kristlust.

ESDTP on ainsa erakonnana Eestis viimase kümne aasta jooksul seisnud linna ja maa töörahva elatustaseme ja sotsiaalsete õiguste kaitsel, kuigi ajupesu on viinud selleni, et meil juba häbenetakse tööst ja tööparteist rääkidagi.

Ühiskonna majandusliku vundamendi moodustab aga just töörahvas, kellest paljud ongi juba mõistnud, et passiivne kannatamine ja ahnete poliitikute tagaselja kirumine viib riigi iseseisvuse ja rahva hävinguni. Parteil on toetajaid igas ühiskonnakihis ja liikmete arv on hakanud jõudsalt kasvama.

Partei tegevust ja suundumusi kajastab kahe kuu tagant ilmuv infoleht "Sotsiaalne Demokraatia" ning interneti kodulehekülg http://www.esdtp.ee

Kuidas me käsitleme tänase Eesti poliitikat?

Senine "valitsemine" minnalaskmise ehk katse ja eksituse meetodil on põhjustanud Eestis rohkem söötis põlde, varemeid ja inimkaotusi, kui kõik eelnevad sõjad ja okupatsioonid. Üle poole elanikkonnast ja kaks kolmandikku lastega peredest elab allpool ametlikku vaesuspiiri. Sealjuures on tegelik elatusmiinimum (sissetulek, mis kindlustab Eesti oludes inimväärse äraelamise) vähemalt 5000 krooni, aga 4/5 ehk 80% inimeste sissetulek jääb sellest allapoole.

Enam kui pooled inimesed tunnevad end oma kodumaal õnnetute ja liigsetena ja muretsevad õigluse kadumise pärast. Pensionäridele, kes on oma kätega loonud ja ehitanud kõik selle, mida kümme aastat on ärastatud ja erastatud, öeldakse nüüd, et nad teenisid võõrast võimu ega tohigi inimväärset elu nõuda. Lasterohkeid peresid laidetakse ja tõstetakse korteritest välja, lastetoetused on naeruväärsed. Samas väheneb rahvaarv väljarännet arvestamata 5000 inimese võrra aastas.

Platsipuhastamise sündroom kestab edasi: haridus-, haldus-, tervishoiu- jne. reformi sildi all toimub hoogne lammutamine, kusjuures selged eesmärgid ja majanduslikud kalkulatsioonid puuduvad.
Iseennast riigiga samastades on valitsus lükanud kogu vastutuse riigikodanike käekäigu ja toimetulemise eest nende endi ja omavalitsuste õlgadele.

Eesti kuulus põllumajandus on pooleldi hävitatud. Elu ääremaadel on pandud küsimärgi alla. Tööpuudus on saavutanud kõrgeima taseme ajaloo vältel. Väljapääsmatuse tunne on toonud kaasa enneolematu (16 l piiritust indiviidi kohta) alkoholitarbimise, kui rahva väljasure(ta)miseks piisab 13 liitrist.

Kogu rahvas on jõudnud arusaamisele, et niisugust oma riiki pole keegi tahtnud. On aeg mõista sedagi, et enne lõplikku hävingut tuleb asuda kurssi muutma.

Missugust poliitikat me õigeks peame?

Taotleme kohalikku omapära arvestavat sotsialistlikku ühiskonnakorraldust. Riigivõim on inimeste, mitte ametnike jaoks. Rahvusvaheliselt tunnustatud inimõigused kehtivad ka nende jaoks, kes ise end aidata ei suuda või ei oska.

Toetame astmelist tulumaksu ja lastetoetuste otsustavat suurendamist ning diferentseerimist (maksta toetusi neile, kes seda tõesti vajavad) ning maksusoodustusi kõigile lastega peredele keskmise või sellest madalama sissetulekuga. Ainult laste olemasolust sõltub, kas meil tulevikus on kaitsjaid ja kaitstavaid.

Rahva teenrite palgad peavad sõltuma mitte manipuleeritavast keskmisest, vaid miinimumpalgast, pensionid aga ei tohi olla miinimumpalgast madalamad.

XXI sajandi võtmesõnaks on HARIDUS, millest sõltub nii teaduse ja tehnoloogia areng, rahva tervis kui riigikaitse. ESDTP nõuab, et riiklik hariduse finantseerimine peab jätkuma. Ka teadus ja tehnoloogia vajab finantseerimist euroopalikus mahus. Koolireform peab tähendama mitte faktide tuupimist, vaid ausa, aktiivse ja mõtleva kodaniku kasvatamist.

Raha pole riigis sugugi vähe, vaid seda raisatakse sageli sihitult ja mõttetult, ei osata näha prioriteete ega ohjeldada varimajandust ning kuritegevust.

ESDTP arvates vajab kaitset Eesti ühiskonna KÕLBLUS ja VAIMSUS. Me oleme vastu labase kommertskultuuri sisseostmisele ja kuritegevuse romantiseerimisele. Otsustavalt tuleb vastu astuda meie sigivusvõimet hävitava alkoholismi ja narkomaania vohamisele. Selleks tuleb alkoholiseadust tunduvalt karmistada ja pakkuda eriti noortele vaimsemat tegevust ning kindlustada nende eluperspektiive.

Selles lõigus on oluline roll kolmandal sektoril ehk vabatahtlikel ühendustel, kelle töös pööratakse erilist tähelepanu kultuuritööle ning selle raames isetegevusele.

Kõlbluse taastamisel ja arendamisel on meie loomulikeks liitlasteks Eestis tegutsevad KIRIKUD, kes on vaimsust hoidnud kõigil rasketel aegadel.

ESDTP on kindel, et me ei pea kordama paljusid läänemaailmas tehtud vigu. Eesti võiks mõneski asjas olla teenäitajaks ja ideede genereerijaks.

Tugev ja toimiv MAJANDUS on iseseisva riigi esmatunnus. Seda ei saavutata Eestimaa tükkhaaval mahaparseldamisega "välisinvestoritele", kes viivad kogu kasumi Eestist välja või siis sulgevad ettevõtte.

Tootev töö ja uute väärtuste loomine tuleb taas ausse tõsta, muidu jääb ka äritegevus ostujõuliste klientide puudumisel kängu. Praegune vahekord, kus üle poole kõigist ettevõtetest tegeleb mitmesuguse vahendustegevusega ja ainult 14% tootmisega, on ohtlik. Vajame perspektiivplaani tööstuse taastamiseks ja uute töökohtade rajamiseks. Tuleb luua toimiv ja riiklikult finantseeritav tööhõiveteenistus koos hädaabitööde organiseerimisega. Viimased on töötule psühholoogiliselt hädavajalikud.

Euroopa jätkub ka teisel pool Narva jõge. Poliitikute kohus on Eesti geograafiliste eeliste maksimaalne ärakasutamine ja heanaaberlikud suhted lähinaabritega.

Rahvusliku edasikestmise poliitiline ja eetiline alus on MAAELUSÕBRALIKKUS. Julgeolekutagatiste hulka kuulub põhilise toiduvajaduse omamaine rahuldamine. Põllumajanduse taastamine on nii rahva tervise kui järelkasvu huvides. REGIONAALPOLIITIKAT tuleb asuda tegelikkuses rakendama. Muidu jääb Eestimaaks vaid Tallinna linn.

Vasakalternatiiv on VASAK-ROHELINE VAATENURK inimese ja majanduse arengule. SÄÄSTLIK ARENG peab asendama hoolimatu ja hävitava majandusviisi. See, et meil esialgu jätkub puhast loodust ja vett, paneb meile erilise vastutuse.

Eestimaa vajab RAHVUSTE KOOSTÖÖD. Inimesed, kes elavad tänases Eestis, on selle tunnistanud oma kodumaaks ja pole õigustatud nende jaotamine kategooriatesse. Taotleme kõigi muukeelsete püsielanike võrdset tunnustamist ja võrdseid õigusi. ESDTP ei pea õigeks venekeelsete keskkoolide sundlikvideerimist.

Rahval peab olema tegelik otsustusõigus. ESDTP taotleb põhiseaduse muutmist, presidendi otsevalimist ja valimisseaduse muutmist koos äpardunud saadiku tagasikutsumise õigusega.

Eesti riigi säilimist ei ohusta keegi sõjaliselt ega väljastpoolt. Kui NATO Eestit vajab, pääseme sinna ka sõjaväeta nagu Island, kui ei, siis ei aita ka kogu SKP tuuldelaskmine. ESDTP on NATOga liitumise vastu ja põhjamaade neutraliteedipoliitika poolt (mida nägi ette ka Tartu rahu).

Euroopa Liiduga liitumine tähendab iseseisvuse olulist loovutamist. ESDTP arvates pole sellega kiiret. Nõuame referendumi läbiviimist siis, kui on selge, mida liitumine Eestile annab ja millest ilma jääme.

Riigieelarve tuleb otsustavalt lastele, haridusele ja teadusele ümber orienteerida, sest parim relv on teadmised, parim kaitse väikeriigile on neutraliteet, mida on mõistnud meie lähimad eeskujud Soome ja Rootsi. Euroopas keskmiselt kulutatakse TEADUSELE üle 2% SKP-st, meil alla 1%.

ESDTP toetab Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsiooni algatusi rahvusliku arengukava koostamiseks ja ühiskondliku sotsiaalpartnerluskokkuleppe sõlmimiseks. See peaks hõlmama kõiki (ka parlamendiväliseid) erakondi, ametiühinguid ja muid kodanikeühendusi. Usume, et mõtlevate ja vastutustundlike inimeste jõude ei tohi killustada.

e-post: esdtp@solo.ee
Tartu: tel/ faks 07/ 339 594

Malle Salupere