Mulle meie linnapea meeldib, mitte kui linnapea, vaid kui siiras inimene. Tänu tema internetilehele saime me ka lõpuks teada, mille järgi ta teab kuidas linna majandada ja arendada - Tõnis-poiss mängib Sim Cityt! Kes nüüd ikka usub, et ta lapsed mängivad. See arvutimäng on talle õpetanud, kuidas linna maad hinnata. Huvitav ainult, kuidas sai tema aru sellest mängu osast, mis puudutas kasiinosid. Nii palju kui mina mäletan, siis nendega sai imehästi linnale raha toota, aga samahästi tõusis ka kuritegevus ja oli vaja politseimaju juurde ehitada.

Kui minu laps oli umbes kolmene, siis ta proovis ka Simcityt mängida. Talle meeldis teid ehitada ja traktoriga maad laiaks lükata - hirmus mürin ja kolin ja kohe oli näha mis juhtus. Praegusele linnapeale meeldib ka teid ehitada või õigemini kõikidele viimastele linnapeadele on meeldinud. Neile millegipärast tundub, et linna kõige olulisim investeering on odav asfalt. See, et auto asemel võiksid inimesed ühistransporti kasutada, on linnajuhtidel kahe silma vahele jäänud ja samamoodi ka ühistranspordi areng selliseks, et selle kasutamine oleks mugavam ja odavam kui oma autoga ummikutes istumine. Ning reformierakonna jutt autoga linnavahel kihutamisest on lihtsalt ebainimlik. Võtke endale eesmärgiks jalgrattaga sama maa kiirelt läbida ja enda tervis võidab ning kaaskodanike kopsud pääsevad vingugaasidest. Kuid need miljonid, mida te tahate Tallinna äraasfalteerimisse matta, nendega rajage parke ja purskkaevusid ning jalgrattateid – teate, raha ei kasva puu otsas, aga raha paigutamine keskkonda on inimlik investeering.

Samas on sellel Simcityl ka üks puudus. Nimelt pole seal eriti tähelepanu pööratud munitsipaalehitusele. Samamoodi arvab ka härra linnapea – kapitalism ei vaja luusereid, iga korralik inimene on nii rikas küll, et endale korter osta. Pealegi on laen parim moodus tööinimese kuulekaks muumisel.

Nii, et praegused ja tulevased linnapead – asfalt ei ole olulisem kui inimesed, isegi raha ei ole olulisem kui inimesed ja inimesi, nagu teada, jääb Eestis aina vähemaks.

Avaldatud lühendatult SLÕhtulehes

23. august 2005

S. Kingsepp