EESTI SOTSIAALDEMOKRAATLIKU TÖÖPARTEI infoleht

SOTSIAALNE DEMOKRAATIA

Loe läbi, anna edasi!
Õiglus ja turvalisus!

Number 4 (oktoober 2000)

UNO SEPP on ESDTP Ida-Virumaa organisatsiooni esimees praktiliselt selle moodustamisest peale. 1996. a. alates on Uno ESDTP Keskkogu juhataja.
Uno on pooleldi linnamees, pooleldi maamees. Linnamehena on ta A/S "Jõhvi Linnamajandus" juhataja. Kuid Uno perel on ka 16 ha suurune talu Aa külas, kus kasvatatakse teravilja ja kartulit, peetakse broilereid.
Huvialaks on Unol juba 46 aastat fotograafia. Sellega seoses on tal ka omalaadseid mälestusi. Kord Nõukogude ajal, kui ta pildistas Viru hotelli, pandi talle järsku käsi õlale ning soliidses eas daam käratas talle: «Mida te siin spioneerite!» Arvati, et Uno on Soome spioon.
Jumal tänatud, et nüüd võib kõikjal pildistada!

Elame nii nagu kõikjal Eestimaal

Ida-Virumaa kohta on mitmesuguseid arvamusi. Tihti räägitakse Ida-Virumaast kui katastroofipiirkonnast, kus levivad narkomaania ja kuritegevus. Sageli küsitakse minu käest: "Kuidas te seal elate?" Olen siis tavaliselt vastanud, et elame nii nagu kõikjal Eestimaal. Need, kellel on tööd, töötavad, need, kellel ei ole, otsivad seda.
Kahtlemata on Ida-Virumaa kõikide Eestis tegutsevate poliitiliste jõudude huvialaks.
ESDTP Ida-Virumaa organisatsioon ei ole eriti suur - 32 liiget. See arv on olnud stabiilne päris mitme aasta jooksul. See ei tähenda seda, et koosseis ei oleks muutunud.
Põhimassi meie liikmeskonnast moodustavad küll eestlased, aga on ka teiste rahvuste esindajaid. Teiste rahvuste esindajad moodustavad organisatsiooni koosseisust ca 22%. Kui analüüsida meie organisatsiooni koosseisu tegevusalade järgi, siis küllaltki suure osa moodusatavad pensionieas olevad liikmed. Meie liikmeskonda kuulub nii talunikke, kohaliku omavalitsuse tegelasi kui ka ettevõtjaid.
Ida-Virumaa tõsiseks probleemiks on tööpuudus. Endisest suurtööstuse piirkonnast on saanud majanduslikult kiratsev rajoon. Tööstuse kiire restruktureerimine ja erastamine on jätnud tööta tuhandeid inimesi, nii eestlasi kui ka muulasi. Kahtlemata on töötus muulaste hulgas suurem, sest tihti on töökoha saamise takistuseks nõrk keeleoskus.
Mulle isiklikult tundub, et paljudel juhtudel on erastatud erastamise pärast, ilma majanduslike arvestusteta. Võtame kas või Kohtla-Järve linna Oru asula. Oru Turbakombinaat erastati, töölised vallandati, seadmed müüdi maha vanarauaks. Keegi ei huvitunud, mis saab nendest inimestest, kellele oli tööandjaks Oru Turbakombinaat.
Selleks, et majanduses mingeid ümberkorraldusi teha tuleb võrdlemisi pikalt ette mõelda. Toon näiteks Soomes Outukumpo linnas paiknenud vasekaevanduste sulgemise. Linna elanikel oli 15 aastat tagasi teada, et kaevandus suletakse. Endistele kaevuritele organiseeriti kursuseid omandamaks mõnda teist elukutset. Meil aga selline ettevalmistav osa jäi puudu.
Inimesed, kes olid harjunud saama ühiskonnalt teatud tuge, jäid omapead. Alles nüüd hakkavad tekkima nõustamiskeskused ja muud institutsioonid abistamaks töö kaotanuid.
Kahtlemata ei ole Eesti riik suutnud korraldada oma kodanike eluolu nii, et tema alamad oleksid rahul. Iga päevaga langeb riigi maine oma alamate silmis. Üha sagedamini kuuled nende inimeste suust, kes võtsid aktiivselt osa laulvast revolutsioonist, Rahvarindest: "Sellist Eesti Vabariiki me küll ei soovinud."
Mida teha Ida-Virumaal? Anda inimestele võimalus töötada. Kui on inimesel töö, siis ei teki selliseid probleeme, millega nüüd peame kokku puutuma.
Kas me saame midagi muuta? Meie poliitiline maastik on ikka veel väga kirju. On vaja luua opositsioonijõudude blokk, kes töötaks välja ühise tegevuse kava. Ilma opositsiooni koondumiseta ei muutu midagi. Praegustel opositsiooni liidritel tuleb tõsiselt mõelda ühisele tegevusele, mitte enese eksponeerimisele.
Mida saaks teha ESDTP? Kahtlemata on ESDTP-l küllaltki suured organisatsioonilise töö kogemused ja me ei peaks laskma käest seda initsiatiivi, mille me oleme saavutanud.
Oli hea tõdeda, et peale kuue partei konsultatiivkohtumist Lohusalus avaldati arvamust, et see, mida me Lohusalus välja ütlesime, on tubli samm edasi opositsiooni liitumiseks.

Uno Sepp

Miks ma astusin Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei liikmeks?

Infolehe toimetust rõõmustab see, et viimastel kuudel on enamuses piirkondades hoogustunud parteiorganisatsioonide tegevus. Seda eeskätt Narvas, Saaremaal, Valgas, Tallinnas Haaberstis ning Nõmmel ja mujalgi. Kujukalt näitab seda ka Tööpartei ridade kasv.
Saaremaal astusid ESDTP-sse septembris-oktoobris Jaan Käsk, Booni Bõkova, Jaan Põld, Lembit Kaal, Elgi Tilk, Ludmilla Kipper, Lembit Ots, Maria Bogoslovski, Liia Esing, Jaanis Niit, Väin Sild, Leida Pukk. Mitme sooviavalduse esitaja dokumendid on veel vormistamisel.

Miks nad sidusid end ESDTP-ga?
Leida Pukk kirjutab.
Astusin ESDTP-sse, sest ei taha enam kõrvalt vaadata häbitegusid, mis meil rahva kallal korda saadetakse.
Astusin sellepärast, et te olete sellised, kes pole end üle värvinud, pole hüpanud ühest nurgast teise, ühest kraavist teise. Tahan ka seista oma rahva, eelkõige töötavate väikesepalgaliste, pensionäride, töötute ja maatöötajate õiguste eest. Ei pea ju meie riigis olema pisike grupp rikkaid, kes päev-päevalt saavad veelgi rikkamaks, ja väga palju vaeseid, kes päev-päevalt muutuvad veelgi vaesemaks.

Loodame,et ESDTP tegevus hoogustub ka Jõgevamaal, Järvamaal, Põlva kandis ja Võrumaal kus see on olnud viimasel ajal vähemärgitav.

VÄLJAVÕTE MEIE ELU KROONIKAST

19. augustil toimus Lohusalus Eesti Sinise Erakonna, Eesti Kristliku Rahvapartei, Eesti Iseseisvuspartei, Vene Erakonna Eestis, Vene Ühtsuspartei ja Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei konsultatiivne ümarlauakohtumine juba algatatud koostöö edasiarendamises.

30. augustil toimus ESDTP Nõmme piirkonnaorganisatsiooni koosolek, tehti kokkuvõtteid üleparteilisest diskussioonist. Organisatsiooni uueks esinaiseks valiti MARE LANDRA.

7. septembril toimus ESDTP Tallinna organisatsiooni juhatuse koosolek. Arutati eelseisva partei konverentsiga seonduvaid küsimusi.

14. septembril pidas ESDTP Keskjuhatus oma järjekordse istungi. Arutati aktuaalseid küsimusi. Võeti vastu avaldus seoses Priit Kama nimetamisega Eesti Vabariigi Õiguskantsleri kandidaadiks ja seisukoht seoses kavandatava haldusreformiga.

18. septembril esitas ESDTP esimees T. TOOMSALU Riigikogu istungil ESDTP avalduse seoses P. Kama kavandatava esitamisega Eesti Vabariigi õiguskantsleri kandidaadiks.

25. septembril esitas T. TOOMSALU Riigikogu istungil ESDTP seisukohad seoses haldusreformiga. T. TOOMSALU osales peaminister M. LAARI poolt korraldatud erakondade ümarlaual.

26.-29. september ESDTP esimees TIIT TOOMSALU viibis Kopenhaagenis vaatlejana koos grupi ajakirjanike ja Riigikogu liikmetega seoses läbiviidava referendumiga Taani ühinemiseks Euroopa ühisvaluutaga.

ESDTP Keskjuhatuses

14. septembril toimunud ESDTP Keskjuhatuse koosolekul vabastati ESDTP Keskbüroo juhataja ülesannetest oma soovil VÄINO PÕLDES. Uueks Keskbüroo juhatajaks kinnitati HEIKI SILLARI.
Keskbüroo tegevuse korralduslikud ülesanded pandi ja Keskbüroo allutati vahetult ESDTP esimehele juhatuse esimehe ülesannetes.

Keskjuhatus võttis vastu rea avaldusi, nagu "Eesti Vabariigi õiguskantsleri nimetamisest". Võeti poliitiline seisukoht Narva Elektrijaamade AS 49% aktsiate erastamise suhtes. Toimus jätkuarutelu ESDTP siseorganisatsioonilisest olukorrast ja ülesannetest aastateks 2000-2002".
Kuulati ära Tiit Toomsalu informatsioon kuue opositsiooni partei konsultatiivsest ümarlauast Laulasmaal, ESDTP Keskbüroo juhataja H. Sillari informatsioon ESDTP Keskkogu poolt aprillis 2000 väljakuulutatud üleparteilise diskussiooni käigust ja ettevalmistustest erakonna aastakongressiks.
ESDTP Tallinna organisatsiooni esimehe asetäitja P. S^alamov informeeris juhatuse liikmeid Läänemeremaade vasakjõudude Stokholmi konverentsist 1.-3. septembril.
Arutati veel mitmeid muid parteielu aktuaalseid küsimusi.

EESTI VABARIIGI ÕIGUSKANTSLERI KANDIDAADIST

Avalduse tekst

Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei Keskjuhatus

SUHTUMISEST VÕIMUKOALITSIOONI KAVANDATAVASSE HALDUSREFORMI

Avalduse tekst

Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei Keskjuhatus

Suvelaagris Alajõel

ESDTP Keskjuhatuse ja Keskkogu ühine koosolek 14.-15. juulil peeti Peipsi ääres Alajõel ESDTP aktiivi kahepäevase suvelaagrina, kus olid esindatud praktiliselt kõik piirkondlikud organisatsioonid.
Seminari esimesel päeval tehti vahekokkuvõte siseparteilisest diskussioonist teemal "Demokraatlik sotsialism - uus valik uuel sajandil". Arutelu kandvateks märksõnadeks olid sotsiaalne turumajandus ning inimeste võrdväärsuse tagamine Eestis ja ühinevas Euroopas.
Reede õhtul toimunud ESDTP Keskjuhatuse koosolekul ja laupäeval arutati rohkem partei siseeluga seonduvat; parteilise tegevuse aktiviseerimist kohtadel, tööd noortega, ridade juurdekasvu ja muud teemakohast. Otsustati võtta vastu Soome Vasakliidu ettepanek korraldada Euroopa Uue Vasakfoorumi liikmesparteide 2001. aasta suvekonverents ühiselt - Helsingis ja Tallinnas. Kinnitati viieliikmeline delegatsioon osalemaks 19. augustil Lohusalus toimunud erakondade ümarlaual.
Koosolijad kiitsid heaks partei aktiivi pöördumise Eesti Vabariigi presidendi Lennart Meri poole seoses riigivõimude suutmatusega ohjeldada sotsiaalset kriisi Eestis. Olgu mainitud, et augusti algul saime Vabariigi Presidendi Kantseleist oma pöördumisele vastuse.
Loomulikult jõuti nende päevade jooksul ka puhata ja nautida Peipsi järve äärset loodust.
Meie pöördumine Lennart Meri poole leidis lühikajastamist nii BNSi kui ka ETA uudisena ja Delfi internetiväravas, kus ilmus 21 vastukaja. Enamus kirjutajatest küsis, miks pöörduti just presidendi poole. Oli Tööpartei suhtes süüdistavaid kommentaare - et miks me "ei ole midagi praktiliselt teinud". Aga samas on ka selline arvamus: "... Olen vaadetelt vasakpoolne (nüüd sain alles aru). Ja kui nad mingi normaalse kavaga välja tulevad, siis miks mitte neid valida. Eestis puudub normaalne vasakpoolne partei. Miks ei võiks selleks tööpartei saada."
Aga kuidas hindavad suvelaagrit osalejad ise - esitame mõned arvamused.
Enn Ehala Saaremaalt leiab, et selliseid kokkusaamisi Eestimaa erinevates paikades on edaspidigi vaja, kuid arutelud peaksid järgmistel üritustel keskenduma just küsimusele, kuidas Tööpartei taotlusi võimalikult lihtsalt ja inimestele arusaadavalt selgitada.
Maks Salupere Tartust hindab üritust niiviisi: "Oli tore üritus, ainult kuna tegemist oli esmakordse sellise ettevõtmisega, siis andis tunda, et meie inimesed pole sedalaadi aruteluga harjunud."
Mati Parkja Valgamaalt kirjutab Keskbüroole: "See oli meie rahvale väga vajalik kokkusaamine ja jääb vaid soovida, et võimaluste piires ka tuleval suvel sellise korraldaksite. Ja väga meeldiv oleks, kui sealsamas Alajõel, sest seal on nii kena loodus ja kosutav Peipsi järve õhk. Ja sellisesse kohta on ikka rõõm tagasi tulla."
Tallinlasena leiab allakirjutanu, et üritusel oli tähtsaim Eestimaa erinevate piirkondade inimeste kokkusaamine ja ühine mõttevahetus, olulisim vastuvõetud dokument aga pöördumine Lennart Meri poole - pöördumisele saadud vastus annab Tööparteile võimaluse oma esindajate kaudu Riigikogus 2001. aasta riigieelarve koostamisel tõsiselt kaasa rääkida.

Pille S^alamov,
ESDTP Tallinna organisatsiooni esimehe asetäitja

* * *

Infolehe toimetus esitas mõned küsimused ESDTP esimehele Tiit Toomsalule seoses partei suvepäevadega Alajõel.

Millise hinnangu võib anda Alajõel toimunud mõttevahetusele partei elu aktuaalsetes küsimustes?

Alajõe kokkutulek näitas ilmekalt, et parteiorganisatsioonide tegevus enamuses maakondades on aktiviseerumas. Seal aset leidnud mõttevahetus tõi esile rea pragmaatilisi hinnanguid ja järeldusi, aga ka kriitikat. See kõik aga näitas parteis alanud diskussiooni vajadust sotsiaaldemokraatia aktuaalsetes küsimustes.
Probleemistik, mille üle partei Keskkogu kutsus arutelule, leidis toetajaid, kuid näitas ka seda, et esitatud mõtted ja formulatsioonid vajavad selgemat käsitlemist. Aga seda me ju diskusiooni alustamisega taotlesimegi.
Ei ole kahtlust, et detsembris toimuva partei kongressini jäänud perioodil kujuneb selline tulevikuvisioon, mis leiab parteisisese üldise konsensusel.

Mida võiks pidada parteielu kõige aktuaalsemaks, kõige tähtsamaks ülesandeks?

Selleks on kahtlemata partei ridade kasv ja siseorganisatsioonilise töö tõhustamine. Oleme seadnud eesmärgiks kahekordistada 2001. a. jooksul partei liikmeskonda ning viia see 2002. a. lõpuks vähemalt 2500 liikmeni. See on täiesti reaalne ülesanne, sest aeg ja olukord Eestimaal aitavad sellele oluliselt kaasa.

Stokholmis uusi teadmisi saamas

Septembri esimesel nädalavahetusel viibis Tööpartei delegatsioon (ESDTP esimees Tiit Toomsalu, Katrin Sepp ja Annika Tagaküla Viljandist ning siinkirjutaja Tallinnast) Stokholmis peetud Euroopa vasak- ja progressiivsete liikumiste konverentsil. Üritusel osalesid ligi kaheksakümne erineva erakonna ja liikumise esindajad - kokku ligikaudu 300 inimest. Konverentsi viimasel päeval toimunud Euroopa Uue Vasakfoorumi (New European Left Forum, NELF) järjekordsel kokkusaamisel esindas Tööparteid Tiit Toomsalu.
Toimunu märksõnadeks olid demokraatia kindlustamine ja sotsiaalse kindlustunde tagamine kõikidele inimestele Euroopas. Samuti pöörati suurt tähelepanu tänapäevast euroopalikku vasakmõttelaadi kandvate jõudude koostöö tihendamisele.
Konverentsi käigus toimus kokku 16 erinevat seminari ja tänu sellele, et õnnestus konverentsil viibida neljakesi, said Tööpartei esindajad osaleda neist mitmel erineval.
Siinkirjutaja osales kolmel seminaril - paari sõnaga neist igast.
Põhjamaade Täiskasvanute Ühiskondliku Hariduse Assotsiatsiooni tegevust tutvustaval seminaril esinesid pikemate ettekannetega Norra, Soome ja Taani vastavate organisatsioonide esindajad. Huvipakkuvaim oli seejuures Norra ühenduse (SO) esindaja ettekanne. Norra vastava ühenduse põhitegevus toetub Norra Sotsialistlikule Rahvaparteile koos Norra Sotsialistliku Noorteliiga ja nendega tihedalt seotud sotsialistlikule tudengiühendusele ning on suunatud erinevate tasandite võimuorganitesse valitud esindajatele mõeldud raamatute väljaandmisele. Organisatsiooni rahastamine toimub 95% ulatuses riigieelarvest.
Põhjamaade heaolu mudeli arengut käsitleval seminaril oli põhiküsimuseks - "Kas traditsioonilisel heaolu mudelil on tulevikku väljapool Põhjamaade regiooni?". Üleminekuperioodist Ida- ja Kesk-Euroopas rääkis Eesti Humanitaar-instituudi rektor Mikko Lagerspetz, samuti olid teemakohased ettekanded Soome ja Norra esindajatelt. Elava mõttevahetuse tulemusel leiti, et tegelikult on iga ühiskond niivõrd erinev, et mingi arengumudeli ülekandmine ühelt maalt teisele pole võimalik.
Praktilisema suunitlusega oli pühapäevane seminar, kus arutati vasakliikumiste senise omavahelise koostöövõrgu muutmist reaalselt toimivaks. Väga põhjaliku ja siinkirjutajale koolituseks oleva teemaarendusega esines Johan van den Hout Hollandist. Arutelu põhijäreldus oli, et ilma pideva infotehnoloogilise (elektronpost, Interneti võimalused) sidemeta on reaalne koostöö ääretult raske.
ESDTP Noortesektsiooni esindajana võttis siinkirjutaja osa ka konverentsil osalevate noorteühenduste esindajate nõupidamisest, kus oli peamiseks omavaheline kontaktandmete vahetamine.
Mida veel mainida? Konverents avati pidulikult Stokholmi raekojas. Ürituse meelelahutuslikuks pooleks olid isetegevusliku muusikaansambli kontsert laupäevasel peoõhtul ning nende lühiesinemised. Kontserdikava põhines erinevate maade töölisliikumisega seotud poeetide luuletustele loodud lauludel.
Lõppkommentaariks. Üritusel osalemine andis palju huvitavat infot ja oli ka toredaks vahelduseks. Siinkirjutajal oli meeldiv kohtuda väga mitme oma tuttavaga, kellega on varem kokku viinud Tööpartei noortesektsioonis töötamine.
Stokholmist kaasatoodud materjalidega on kõik huvilised oodatud tutvuma ESDTP Keskbüroosse.

Pille S^alamov
ESDTP Tallinna organisatsiooni esimehe asetäitja

Võib lisada, et NELFi järjekordsel foorumil esindas ESDTP-d partei esimees Tiit Toomsalu.
Foorumil otsustati jaanuaris ära jäänud NELFi Rooma konverents läbi viia novembris ning ikka Roomas. Arutusele tuleb põhiliselt NELFi tulevik.

Normaalselt arenenud noor põlvkond -- Eesti Nokia

Artikli tekst

Taivo Rist

Kirjasaatjate sõnumid

Pikema kirjutuse saatis toimetusele Mati Parkja Valgamaalt. Kuna infolehe maht ei võimalda avaldada kogu artiklit, avaldame selle lühendatult.

Mati Parkja kirjutab oma muljetest ESDTP Viljandimaa organisatsiooni "Vasaknaised" poolt korraldatud Naistemarsist.
Valgamaalt oli üritusel viis osalejat, kusjuures Mati ise kandis plakatit tekstiga "Mart, aja habe maha ja tule Valgamaale rahva hulka ja tutvu siinsete elanike probleemidega".
Sihtpunktis - Heimtali Koduloomuuseumis ootas marsist osalejaid lahke pererahvas, kuum tee ja maitsvad saiakesed. Mängis muusika ning osalejate ees esines kohalike neidude-naiste rahvatantsurühm.
Üritus läks korda ja aitas kahtlemata kaasa naisliikumise elavnemisele ESDTP-s.
Marsist osavõtnud tänasid üksmeelselt ANNIKA TAGAKÜLA kui selle peamist korraldajat.

Sajandi sõit

Selles loos kirjeldab Mati Parkja ehk endine Kino-Mati oma seiklustest rändkino mehaanikuna.
Mati kirjutab, et kuna tal oli taskus nõukogude ajal nn. punane pilet, siis ta armees ei teeninud, kuid ometi ta sõitis tankiga 14 kilomeetrit. Asi oli selles, et ühel tuisusel päeval, kui hobusega rändkino aparatuuri oli võimatu vedada, läks Mati sõjaväeosa õppeväljakule, kus seisid tankid. Rääkis seal oma murest tankistidele ning mõne aja pärast oligi rändkino kinnitatud tankikorpuse külge, Mati ise muidugi ka.
Suures lumesajus ja tuisus, kui tank sõitis läbi kraavide ja üle küngaste, tuli Matil selles põrgumõllus teha meeleheitlikke pingutusi, et tankile püsima jääda. Seiklusi oli teekonnal palju, raudtee rööpaid ületades lähenes eemalt rong, siis jäi ette jälle telefonipost jne. Lõpuks jõuti siiski õnnelikult pärale ja ka filmid said näidatud. Sõdurpoistele andis aga Kino-Mati oma klubis näitamiseks tänutaheks tolleaegse menufilmi "Waterloo sild".
Elus juhtub igasuguseid hetki. Võiks vast lisada, et nagu näha, saab ka tapariista kasutada humaansetel eesmärkidel ning et ka paljude nõukogude sõdurite hulgast ei olnud kadunud inimlikud inimesed.

PLÄRTS!

Kaitseministeerium kui püha lehm

Juba mitu kuud vaieldatakse järgmise aasta eelarve üle. Vaieldatakse isegi sadakonna miljoni leidmise üle sotsiaalministeeriumi elarvesse sotsiaaltoetuste suurendamiseks puuetega inimestele. Ühed koalitsiooniliitlased mõõnavad maksutõusu võimalikkust, teised arvavad, et raha leidmine on sotsiaalministeeriumi enda kohustus. Sellel pinnal oli lausa meeldivaks üllatuseks 5. septembri Eesti Päevalehes avaldatud mõte Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimehelt, "reformikalt" Jürgen Ligilt, et valutuim rahaallikas oleks kärbe kaitseministeeriumilt.
Isamaaliit võiks tõesti oma püha lehma - kaitsekulutuste suurendamise - lüpsile lasta. Riigi püha kohus peaks olema hoolitsemine oma kodanike eest selliselt, et nad armastaks oma riiki, oma "juhtoinaid". Meie piiride puutumatust ei kaitse mitte sõjamasinad ega sõdurid, vaid rahva tahe kaitsta oma kodumaad.
Tahes-tahtmata tekib küsimus, kas tapmiseks-invaliidistamiseks raha kogumine on tähtsam kui invaliidide toetamine.

Lolluse tipp

Kas teate, et selleks, et saata kiri Narvast Ivangorodi, peab seda tegema lennupostiga, sest tavaline postiside enam ei toimi.

Eestimaa kaks palet

Sydneyst, olümpialt Eestimaale väga suurt medalisadu ei tulnud. Samal ajal ütleb statistika, et Eestile kuulub pronks meeste enesetappudes, hõbe nii meeste kui naiste infarktis ning lausa kuldmedal abielulahutustes.
Teame ka seda, et esimese kümne sisse mahub Eesti tiisikusehaigete ja türmis istujate poolest. Ei tohi unustada ka seda, et Tallinn on üks vägivaldsemaid linnu maailmas. Nii et on, millega "uhkustada".
Kuid ka vabameelsuse ja avatuse poolest kuulume esimese kümne sekka. Ja see on andnud suurepäraseid tulemusi - investeeringud aina voolavad üle piiri ja äri käib laial rindel lausa öösel ja päeval. Mart Laari sõnadest saame ka teada, et "… lühikese ajaga on Eesti tõusnud uue tehnoloogia arengu poolest maailma 20 edukama riigi hulka".
Infotehnoloogia on hea ja vajalik asi. Kuid kui selle taustal langeb osaks ühtedele kuld ja teistele muld, siis on midagi tõsiselt viltu. On loomulik, et kõik tahavad olla edukad, kui aga "edukultus muutub mõõdutundetuks, hakkab see nagu turbatuli ühiskonna sisemust põletama" kirjutas üpris tabavalt Peeter Ernits 15. septembril "Postimehes".
Kahjuks on tõesti nii, et praegu elab kõrvuti oma elu kaks Eestit. Kui üks on interneti püsiühendusega aktiivne ja ettevõtlik, siis see teine on ükskõikne, räämas ning sageli ka vägivaldne. Esimene tahab veelgi kiiremini oma mersude ja volvodega edasi liikuda, teisel on jala kõmpimisest keel vesti peal.
Miks see on siis nii? Kas on vaja rääkida euroläbirääkimiste suletud peatükkidest, kui ümberringi vohab vaesus ja vägivald, kui puudub õiglus ja üksteisemõistmine. Ja seda sõltumata sellest, kes parajasti on riigitüüri juures, kas isamaalased või reformaatorid, kas koonukad või renegaatlike kalduvustega, ennast sotsiaaldemokraatideks nimetavad mõõdukad. Kogu asi ongi selles, et meie valitsejatel puudub isegi arusaam tõelisest sotsiaalsest demokraatiast, mistõttu suhtumine sotsiaalsete küsimuste lahendamisse on üks inimvaenulikumaid Euroopas.
See on ka Eestimaa kahestumise peapõhjus.

Naerame koos!

"Mu sõber küsis turul ühe müüja käest, kas sealiha on Eesti oma. Müüja ütles, et Eestis on sead veel ainult Toompeal."

Jevgeni Kogan
SL Õhtuleht 16. september 2000