EESTI SOTSIAALDEMOKRAATLIKU TÖÖPARTEI infoleht

SOTSIAALNE DEMOKRAATIA

Loe läbi, anna edasi!
Õiglus ja turvalisus!

Number 3 (juuli 2000)

Intervjuu ESDTP suurima, Tallinna linna organisatsiooni esimehe Väino Põldesega

Väino Põldes on ESDTP Tallinna organisatsiooni esimees alates 1997. aasta oktoobrist. Väino on sündinud 1957. a. Seega praegu kõige paremas meheeas: on kogemusi, tervist ja energiat. Varem on ta töötanud AS-des FEER ja Jäärak, Eesti Ehitajate Ametiühingute Liidus.

Mida endast üldse kujutab Eesti kõige suurem, Tallinna linna ESDTP organisatsioon?

Tõepoolest, ESDTP Tallinna organisatsioon on Eesti suurim tööparteilaste liit. Sinna kuulub 460 liiget, kes omakorda kuuluvad kaheksasse kohalikku organisatsiooni (Haabersti, Kesklinna, Kristiine, Lasnamäe, Mustamäe, Nõmme, Pirita, Põhja-Tallinn). Omaette organisatsioon on Eesti Laskurkorpuse Tallinna klubi organisatsioon. Peab samuti nimetama, et Tallinnas on ka ESDTP Noortsektsioon.

Kuidas korraldatakse selle küllaltki suure organisatsiooni tööd?

Möödunud aasta 8. detsembril toimunud ESDTP Tallinna organisatsiooni IV konverentsil valiti 11-liikmeline organisatsiooni juhatus. Seal valiti ka mind taas organisatsiooni juhtima. Asetäitjateks valiti Pille S^alamov ja Mare Landra. Ühiselt, koos juhatuse liikmetega oleme seda tööd püüdnud korraldada.

Käesoleva aasta 3. veebruaril toimunud juhatuse koosolekul kinnitasime organisatsiooni tegevuskava 2000. aastaks ja kinnitasime ka koosolekute kodukorra. Igal kuul koostame kuuülesanded, mille täitmist käsitleme järgmise kuu koosolekul.

Tegevuskavas me nägime põhiülesandena ette kohalike parteiorganisatsioonide tegevuse aktiviseerimist ja partei ridade kasvu. Seda eesmärki teenindab ka igakuiste ülelinnaliste infotundide läbiviimine. Praegu osalevad kõik Tallinna piirkonnaorganisatsioonid üleparteilises diskussioonis. Septembris-oktoobris nn. aastakoosolekutel teeme kokkuvõtted arutelust ja analüüsime, millist efekti on andnud parteitöö tõhustamiseks rakendatud abinõud.

Millise hinnangu võib anda ESDTP kohalike organisatsioonide tegevusele?

Lühidalt öeldes peab nimetama, et organisatsioonid töötavad vastavalt oma võimalustele. Ei ole saladus, et meil on palju eakaid partei liikmeid, kelle tervis ei ole alati korras. Raske on mõnel pool saada ruume ürituste korraldamiseks. Kuid kõigele vaatamata organisatsioonid tegutsevad. Eriti tahan siin märkida Nõmme (esimees Heiki Sillari), Kristiine (esimees Jüri-Lembit Simm), Mustamäe (esinaine Liidia Treimann) ja Lasnamäe (esinaine Lilli Z^aivoronskaja) kohaliku organisatsiooni tegevuse aktiviseerumist viimastel kuudel. Näiteks Nõmme organisatsioonis võtab igakuistest koosolekutest ja muudest üritustest osa enamus partei liikmetest. Ühena esimestest asuti seal läbi viima üleparteilist diskussiooni. Kohalikud initsiaatorid Heiki Sillari, Pille S^alamovi ja Mare Landra näol on tegusalt suutnud suunata organisatsiooni tegevust. Seal on ka rohkem tänavu vastu võetud uusi partei liikmeid.
Aktiivsem võiks partei kohalike piirkonnaorganisatsioonide tegevus olla aga Pirita, Põhja-Tallinna ja Kesklinna kohalikes organisatsioonides.

Kas ja kuidas on ESDTP Tallinna organisatsiooni tegevus suutnud mõjutada näiteks sotsiaalset olukorda Tallinnas?

See on küllaltki keeruline küsimus. Asi on ju selles, et võimul olev koalitsioon nii Eestis tervikuna kui ka Tallinnas teevad oma arvates ainuõigeid otsuseid ega lase ennast kõigutada opositsiooni, sealhulgas ka meie ettepanekutest.
Ega me päris kõrvaltvaatajad pole olnud. Oleme teinud partei keskjuhatuse kaudu mitmeid ettepanekuid näiteks eluaseme- ja sotsiaaltoetuste maksmise uue korra, uue erakonnaseaduse, pensionireformi, programmi "Vaesuse leevendamine Eestis" ja mitmete muude probleemide kohta.
Kuid tahan veelkord rõhutada, et meie tegevus selles osas on jäänud väheaktiivseks.
Loodan, et ka piirkonnaorganisatsioonid tõstavad linnaosade valitsuse ees küsimusi, mis puudutavad linnaosade eluolu, ja teevad konkreetseid ettepanekuid olukorra parandamiseks.

Kas ei tundu Sulle, et Eestis süveneb üha rohkem lõhe nn. rahva ja riigi(ametnike) vahel? Kadumas on usk ja austus praeguste riigijuhtide vastu. Süveneb riigiametnike korruptsioon. Riigihärrad on ükskõiksed rahva saatuse suhtes.

Kõik see on tõesti nii. Häda on selles, et Eesti riigiametnikud on truud ainult võimul olevale poliitilisele jõule, mitte aga rahvale.
Näiteks sellistes tõeliselt demokraatlike traditsioonidega riikides nagu Inglismaa ja Prantsusmaa teeb riigiametnikud truuks teadmine, et miski ei liiguta neid kohalt, kui nad täidavad korralikult oma kohustusi lähtuvalt seadusandlusest ja põhiseadusest. Meil on aga esikohal lojaalsus ja lausa pugemine võimulolijatele, mitte aga "mingi hall rahvas või riiklik huvi".
19. juuni "Postimehest" võime lugeda, et praegu suunab narkovastast kampaaniat ja korraldab Eesti siseministeeriumi koolitustööd Ameerikas relvade smugeldamise ja pettuse skeemi osaline Terje Kross. Kodakondsus- ja migratsiooniametis töötab peaspetsialistina ebaväärika käitumisega (rikkus baaris korda, sealhulgas urineeris baarinurka) tuntuks saanud Viktor Niitsoo. Analoogseid näiteid on veel palju.

Kuhu jääb siin riigitöötajate (Eesti vabariigi ametnike) isiklik eeskuju riigi kodanikele?

Kõik see viitab selgelt sellele, et meil valitsevad sõpruskonnad ning hea on Eestis elada poliitikutel, sulidel, karjeristidel ja aferistidel, halb aga kuidagi ots otsaga kokku tulevatel lihtsatel, ausatel, töökatel ja lojaalsetel Eesti Vabariigi kodanikel.

Aga mida siis tuleks ikkagi ette võtta, et olukord riigis tervikuna paraneks? Et suureneks riigiametnike vastutustunne rahva ees ning kasvaks rahva lugupidamine Eesti riigi vastu?

Vaja on tegeleda energiliselt küsimustega, mis on seotud otseselt rahva enamuse huvidega -- eeskätt tööhõibega, võitlusega tööpuuduse vastu. Selleks peab otsustavalt laiendama nii materiaalset kui ka mittemateriaalset (teenindus, infotehnoloogia, side jne.) tootmistegevust. Transiit, vahendustegevus (kaubandus), pangandus (liigkasuvõtt), erastamine (mahasahkerdamine) on muidugi vajalikud asjad, kuid nad ei laienda tööhõivet -- ei loo uusi töökohti.
Ei tohi lasta hääbuda maarahval kui eestluse -- maaelu alustalal. Lahendamist nõuavad Tallinnas eluaseme (eriti noorperede) probleemid, turvalisuse küsimus jne.
Räägitakse, et ei ole rahalisi vahendeid. Kui aga laieneb tootmine, kui vähendame korruptsiooni, tekivad ka vahendid. Ka NATOga liitumine ei ole hädavajalik. Seega ei oleks vaja suurendada sõjalisi kulutusi. Eesti Vabariiki ei ohusta välisvaenlased, vaid suurenev kuritegevus, ametnike ning poliitikute saamatus ja korruptsioon. Seega vajame tugevat piirivalvet ja korralikult tasustatud kompetentset politseid. Tuumarelvad ja NATO sõjalised baasid Eesti pinnal ei tõsta turvalisust, vaid, vastupidi, vähendavad seda.

Kuidas seda kõike aga saavutada? Ütleks nii: Rahvas peab tegema valimistel parema valiku, usaldama riigi juhtimise inimestele, kes on aatelised ega võõranduks rahvast. Rahvas, kes valib saamatud ja rumalad juhid, sureb paratamatult ükskord välja.

Kas Eesti Sotsiaaldemokraatlikus Tööparteis on selliseid inimesi, kes ei võõranduks rahvast ja suudaksid parandada rahva olukorda?

Lühike vastus: On.

Intervjueeris R. Sallak.

MEIE ELU KROONIKA AASTAL 2000

23. mail toimus Kristiine linnaosa ESDTP kohaliku organisatsiooni koosolek, kus arutati organisatsiooni sisemise töö korraldamist seoses üleparteilise diskussiooni läbiviimisega.

30. mail toimunud ESDTP Tallinna organisatsiooni koosolekul arutati tegevuskava täitmist mais ja tegevuskava juuniks, samuti üleparteilise diskussiooni käivitamist.

6. juunil toimus ESDTP Haabersti linnaosa kohaliku organisatsiooni koosolek. Arutati siseorganisatsioonilise töö korraldamist, võeti vastu uusi liikmeid ESDTP-sse.

8. juunil toimus Hiiumaa ESDTP organisatsiooni koosolek, kus arutati Keskjuhatuse avaldusi ja otsuseid, uut erakonnaseaduse eelnõu, kavandati tegevuskava üleparteilise diskussiooni läbiviimiseks ning osalemist maakonna haldusreformi läbiviimise arutelus.

9. juunil toimunud Keskjuhatuse korraline koosolek kiitis heaks Eesti Sinise Erakonna, Vene Erakonna Eestis, ESDTP ja Eesti Kristliku Rahvapartei mitmepoolse konsultatiivkogu loomise. Võeti vastu poliitiline avaldus seoses Mõniste valla volikogu otsusega mitte heisata riiklikel tähtpäevadel riigilippe.

13. juunil toimunud Mustamäe linnaosa kohaliku organisatsiooni koosolekul arutati üleparteilise diskussiooni läbiviimist. Toimus uute liikmete vastuvõtt ESDTP-sse.

16. juunil toimus ESDTP Läänemaa organisatsiooni koosolek, millest võtsid osa ka partei esimees Tiit Toomsalu ja ESDTP Kontrolltoimkonna esindajana Heiki Sillari.
Arutati organisatsiooni arengusuundi ja organisatsioonilise töö tõhustamist, aga samuti üleparteilise diskussiooni läbiviimist.
Läänemaa jõustruktuuridega vastuvõetamatuks ja ühinemist Euroopa Liiduga peeti ennatlikuks.

20. juunil toimunud ESDTP Nõmme kohaliku organisatsiooni koosolekul arutati Keskjuhatuse avaldust seoses Mõniste valla volikogu otsusega mitte heisata tähtpäevadel riigilippe, aga samuti avaldust seoses arenguprogrammiga "Vaesuse leevendamine Eestis".

MÕTTEID EESTI VASAKPOOLSETE EESMÄRKIDEST

Artikli tekst

Herbert Vainu

KRIITILISI MÄRKUSI ESDTP 15. APRILLI 2000 DOKUMENTIDE KOHTA

1. Läkitus UUS VALIK UUEL SAJANDIL -- TEEME ÜHISELT
2. Mailäkitus

Artikli tekst

Jüri Simm

KA EESTLASE MÕÕT VÕIB TÄIS SAADA

Avalduse tekst

ESDTP Tartumaa organisatsiooni juhatus

TALLINNA VÕIMUKOALITSIOONIST

Avalduse tekst

ESDTP Tallinna organisatsiooni juhatus

EESTI RAHVALE JA POLIITILISELE AVALIKKUSELE

Läkituse tekst

Eesti Sinine Erakond, Eesti Kristlik Rahvapartei, Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei, Vene Erakond Eestis

Miks ma astusin Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei liikmeks?

Valimiseelses võitluses ja kuni tänase päevani kõlavad valitsuskoalitsiooni parteide häälekad lubadused. Valijatel on väga raske aru saada, mis tegelikult toimub Eesti poliitilisel areenil. Enamasti inimesed püüavad toetuda usaldusele, oma kogemustele ja mõistusele.
Aga mis tõi meid sotsiaaldemokraatide hulka? Me valisime Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei, sest ainult see partei pakub oma valijatele konkreetseid, reaalseid ettepanekuid ja ideid, mida on ka kohe võimalik realiseerida.
Üheks sotsiaaldemokraatide sihiks on reaalse abi osutamine noortele - see aga tähendab nende poliitilist arengut, haridusprobleemide lahendamist, tööga kindlustamist, puhkust. Kui me koos lahendame töötamise ja hariduse küsimused, siis me lahendame ka noorsoo organiseerituse probleemi ja mis kõige tähtsam - võitleme aktiivselt tärkava narkomaaniaga.
Noorsool ei ole praegu Eestis kindlaid juhendajaid ja kui ESDTP ei võta noori oma tiiva alla, siis võib noorsoo võtta tänav.
Just selle pärast me astusime ESDTP-sse

Tatjana Arestova, Mihhail Moskaljov, Aleksander Petrov, Mihhail Rumjantsev, Aleksei Nalivaiko
Aprill 2000, Narva

Just nagu tavaks on Eestimaal kujunenud see, et maksud suurenevad, teenused ja kaubad kallinevad, töötus kasvab.
Eriti murelikuks teeb aga see, et meie riigijuhid ei taha nagu tähelegi panna, kuidas süveneb vaesus, kasvab tänavalaste arv.
Olles jälginud meie parteide tegevust, tundub mulle, et üks vähestest parteidest, keda huvitab see, et kõigil oleks tööd ja leiba ning enam-vähem normaalsed elutingimused, on Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei. Arvestades kõike seda, ma kirjutasingi käesoleva aasta veebruaris avalduse ESDTP-sse astumiseks.

Taivo Piigli
Aprill 2000

Olen teenindanud 43 aastat elanikkonda rändkinoga. Selle ajaga müüsin viis miljonit kolmsada kinopiletit ja sain kahjuks lahti ka oma tervisest.
Olen enda emalt pärinud suure tahtejõu ja elutahte ning ma hakkasin mõtlema, kuidas veel järelejäänud jõuvarusid saaks kõige otstarbekamalt kasutada Eesti Vabariigi ülesehitamisel. Selleks sidusin enda elu Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööparteiga. Olen sügavalt veendunud, et ESDTP on võimas jõud, kes kunagi viib Eesti Vabariigi paremale järjale. Kui varem propageerisin filme, siis nüüdsest teen selgitustööd rahvale ESDTP tööst ja ettevõtmistest.
Kuna töölt lahkumisel kingiti mulle rändkinoaparatuur ja mõningad filmid, siis võin ka mulle lähedastes ESDTP piirkonnaorganisatsioonides pakkuda koosolekupäevadel kultuurilist meelelahutust. Võtke kaasa ka lapsed ja lapselapsed!
Luban anda kogu enda järelejäänud jõuvarud ja oskused ESDTP edendamiseks, Eesti Vabariigi rahva parema tuleviku saavutamiseks. Kui kinotöötajana Eesti Vabariik maksis mulle 450 krooni kuus, siis nüüd noore pensionärina saan üle 3 korra rohkem. On ju elu juba märgatavalt läinud mul paremuse poole!? Eks ole!?

Endine Kino-Mati, nüüdne Mati Parkja
Valgamaa-Keeni

Eestlane maailma edetabelites

Euroopa ääreala miniriigina paistab Eesti maailma mastaabis vähe silma. On siiski mõningad edetabelid, kus eestimaalased püsivad vapralt esirinnas.

"Äripäev" kirjutas, et kuigi suitsiidide hulk Eestis on viimastel aastatel järjest kahanenud, püsivad eestlased enesetappude sageduselt järgi kindlalt maailmas esirinnas, jäädes hetkel alla vaid Leedule, Lätile ja Venemaale. Eestis lõpetab elu enesetapuga 30 inimest 100 000-st. Seega enesetappude sageduselt on Eesti 4. kohal maailmas. Soomlased on aga "ainult" 23. kohal.
Noh, mis sa kostad!

Ehkki ametlik statistika alkoholi tarbimise kohta Eestis puudub, peetakse Eestit sotsiaalministeeriumi andmeil üheks ohtrama alkoholitarbimisega riigiks maailmas.
Põhjanaabri joob eestlane laua alla - alkohoolilembuse poolest maailmakuulsas Soomes tarbitakse inimese kohta aastas alla kümne liitri absoluutalkoholi, Eestis aga hinnanguliselt 12. Iga kahekümnes mees Eestis joob end purju iga päev.
Üheks võimaluseks alkoholiprobleemi suurust hinnata on kokku lugeda, kui palju purjus inimesi satub haiglasse. Maailma Tervishoiuorganisatsioon loeb riigi alkoholitarbimise taset kõrgeks, kui alkohoolse psühoosi tõttu on aastas haiglaravil rohkem kui 35 inimest 100.000 elaniku kohta. Eestis oli see arv 1998. aastal 66.
Noh mis sa kostad!

Ülemaailmse Tervishoiuorganisatsiooni ülevaade näitab, et ravile allumatusse tuberkuloosi nakatumise poolest on Eesti 2000. aastal maailmas esikohal mulluse kolmanda koha asemel.
Eestis haigestub ravile allumatusse tuberkuloosi igal aastal poolsada inimest, igaüks neist võib omakorda nakatada 10-15 inimest.
Tartu Ülikooli kopsukliiniku kopsutuberkuloosi osakonna juhataja Manfred Danilovits^i hinnangul peitub üks haiguse sagenemise põhjus selles, et 1991.-1994. aasta majandusraskuste tingimustes osteti odavamaid, mitte kõige tõhusamaid ravimeid.
Terve, tugev inimene ühekordsest haigega kohtumisest tõenäoliselt tuberkuloosi ei jää. Põdema jäävad stressis inimesed, kes puutuvad haigega pidevalt kokku kas tööl või kodus.
Vara avastatud tuberkuloos on ravitav, kuigi ravi kestab kuus kuni üheksa kuud mitme ravimiga korraga.
Peale Eesti on multiravimresistentse tuberkuloosi levik suur ka Hiinas, Indias, Iraanis, Venemaal ja Lätis.
Noh, mis sa kostad!

Euroliidu grimassid

Eurosuhkur on mõru

"Eesti Ekspress" kirjutas 23. märtsil, et Euroopa Liidus on kartellikokkuleppe tõttu suhkru hind neli korda kõrgem kui maailmaturul. See tähendab aga, et kui täna tuuakse Eestisse suhkrut hinnaga 2,5 kuni 3 krooni kilogramm, siis Euroopa Liiduga ühinemisel hakatakse Eestisse suhkrut tooma hinnaga 13 krooni kilo ning keegi ei tea, kui palju suhkur poes maksma hakkab.
Uus suhkruhind tähendab pauku taskule ja rahakotile ja raskusi või pankrotti ka paljudele Eesti toiduainetetööstuse ettevõtetele.
Eesti Toiduainetetööstuse Liit taotles seetõttu kümneaastast üleminekuperioodi maailmaturu hindadelt Euroopa Liidu hindadele. Kuid Eesti ametnikud ei pea üleminekuperioodi vajalikuks.
Tundub, et eurosuhkur on üpris mõru. Arusaamatu, miks Euroopa Liiduga kaasnevaid negatiivseid seiku ametnikud ja poliitikud avalikkusele ei julge tunnistada. Kehtib naiivne, aga salakaval aidamehe mõte: "Olen kõigega nõus, võtke ainult Euroopa Liitu ja andke aida võti minu kätte".

Kriitika Soomest

76-aastane endine Soome president Mauno Koivisto ütles ajalehes "Ilta-Sanomat" ilmunud usutluses, et tema ei kujutanud liitumisläbirääkimistel ettegi, et Soome andis osa oma suveräänsusest käest.
"Kunagi ei mainitud, et valitsuse moodustamine on liidu asi. Mitmed impeeriumid on lagunenud, aga nüüd paistab, et ehitatakse uut," rääkis Koivisto.

Euroopa Liit ja tühipaljad lubadused

Euroopa Liiduga liitumise ühe argumendina nimetatakse euroliidust saadavaid suuri toetussummasid, eeskätt põllumajandusele. Müstiliste summade ootuses sunnitakse ettevõtjaid investeerima, mis nende konkurentsivõimet sageli ei tõsta. Kui kõikvõimalike euronormatiivide ja direktiivide esitamisel on euroliit väga aktiivne, siis endale võetud kohustuste täitmisega venitatakse igati. Nii ei jõua "tänu" euroliidu bürokraatiale Eesti põllumeesteni mitte kuidagi SAPARDi abiprogrammi raames lubatud 200 miljonit krooni raha.

Naerame koos!

Poeg: "Mis asi on riigikogu?"

Isa: "Riigikogu on selline koht, kus istuvad kaht liiki inimesed: ühed, kes ei saa midagi teha, ja teised, kes ei taha midagi teha."