EESTI SOTSIAALDEMOKRAATLIKU TÖÖPARTEI infoleht

SOTSIAALNE DEMOKRAATIA

Loe läbi, anna edasi!
Õiglus ja turvalisus!

Number 10 (jaanuar 2002)

Tervitus ESDTP X kongressi delegaatidele!

Ärkamise aeg

ESDTP IX kongressist on möödas veidi üle aasta. Mis siis on Eesti elus selle aastaga muutunud?

Tähtsündmuseks oli ilmselt Vabariigi Presidendi valimised. Valik seisnes eeskätt selles - kas jätkub Isamaaliidu, Mõõdukate ning Reformierakonna ultraliberaalne, sageli inimvaenulik poliitika või võidab tasakaalukus ja õiglus. Õiglus võitis ning rahvas, eeskätt maarahvas võttis hõiskamisega vastu Arnold Rüütli valimise presidendiks.

Nende valimistega algasid muutused ühiskonnas. Seda näitab kujukalt Keskerakonna võimuletulek Tallinnas. Arvan, et järgnevad muutused ka Toompeal ning paljudes omavalitsustes. Meil, vasaktsentristliku valitsuse võimuletulekul, leiavad uuesti täit tähelepanu sellised elu põhiväärtused nagu TÖÖ, LOODUS, PEREKOND, VAIMNE ILU, VASTASTIKUNE ABI, ÜHISTUNNE.

Tahan täna ka välja öelda, et meie parteile oli möödunud aasta ärkamise teiseks laineks. Rõõmustas see, et paljude parteiorgani-satsioonide tegevus elavnes oluliselt. Seda näitab ka partei ridade märkimisväärne kasv Tartus, Narvas, Võru-, Valga- ja Saaremaal ning mujalgi. Rahvas on hakanud aru saama, kes on kes. Oleme ju ainus sotsiaaldemokraatlik partei Eesti tegelikkuses. Ei saa ju mõõdukaid, kes unustavad rahva huvide kaitse, nimetada sotsiaaldemokraatideks.

Meie mõistes SOTSIAALDEMOKRAATIA ON SOTSIAALSELT TASAKAALUSTATUD ARENGUTEE, KÕIGI OMANDIVORMIDE VABA ARENG, INIMESTE SOTSIAALNE KAITSTUS, INIMVÄÄRSETE ELUTINGIMUSTE LOOMINE KÕIGILE. Eeskätt muidugi elanike sotsiaalsete huvide kaitse. See on ka n-ö. läänelikus mõistes sotsialismi mõte ja selle nimel me tegutseme.

Olukord Eestis on muutunud küllalt kriitiliseks. Elanikkond üha vaesub, rahva arv väheneb, tööpuudus järjest kasvab, ulatudes juba 14 protsendini. Selline olukord on meile, SOTSIAALDEMOKRAATIDELE, VASTUVÕETAMATU.

Sotsiaaldemokraatide esmaülesandeks on ühiskonnasisese rikkuse ja vaesuse vahelise lõhe ületamine. Sotsiaaldemokraatide kongressijärgne aasta olgu muutuste aastaks! Esmaülesandeks on edukalt esineda eelseisvatel kohalike omavalitsuste valimisel.

Lähenevate riigikogu valimiste tulemustelt ootame riigi kõrgemalseisvas seadusandlikus organis oma - Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei - fraktsiooni moodustamist.

Seda suudame teha siis, kui me enda tegevus kogu Eestis veelgi aktiviseerub. Selleks jõudu ja edu soovides!

Üheskoos võidame niikuinii!

TIIT TOOMSALU
ESDTP esimees

Ükskord me võidame nagunii!

ESDTP poliitiliseks suunaks on teatavasti kaasaegne sotsialism. Tahame asendada kapitali huvide domineerimise sotsiaalsete - hariduse, kultuuriliste ja ökoloogiliste huvide domineerimisega. Meie eesmärgiks on taastada Eesti rahva usk sotsiaalsesse õiglusesse. Sotsiaalseks õigluseks aga on - vaba inimene vabas ühiskonnas.

Seda me suudame saavutada ainult siis, kui meil on kõikides maakondades, linnades, valdades tegusad, eluvõimsad organisatsioonid.

Kuigi möödunud aastal enamuses piirkondades aktiviseerus parteiorgani-satsioonide tegevus, suurenes partei liikmete arv, on liikmeskonna kasv, dünaamika ja sisestruktuuri muutused ning siseparteiline organisatsiooniline tegevus mitmes piirkonnas veel ebarahuldav.

Seetõttu ESDTP Keskbüroo soovitabki kõikidel maakondadel moodustada kohalikud parteiorganisatsioonid valdades, linnades, linnaosades ja teistes piirkondades, olenevalt vajadustest ja võimalustest. Peab nimetama, et omaaegne partei keskjuhatuse soovitus ühendada väikesed kohalikud organisatsioonid ning moodustada ühtsed linna- või maakonna-organisatsioonid ilma algorganisatsioonideta ei olnud otstarbekas.

Narvas moodustati 1999. a. ühe keskse organisatsiooni asemel kolm organisatsiooni - gruppi. Tulemuseks on partei tegevuse elavnemine. Ka partei liikmelisuse kasv näitab seda. Kui viis aastat tagasi oli Narvas 32 ESDTP liiget, siis nüüd on neid ligi 90.

Ka Tartus on asutud moodustama nn. algorganisatsioone. Eeskätt tänu ESDTP noorliikme Heiki Soobi aktiivsele tegevusele on partei liikmete arv seal igal kuul suurenenud, olles praegu ligi 140.
ESDTP Keskbüroo soovitab, et partei töö tõhustamiseks, olenevalt võimalustest ja vajadustest, moodustataks parteiorgani-satsioonides vastavalt huvialadele kas fraktsioonid või huvigrupid.
Erilist tähelepanu tuleks meil osutada partei ridade kasvule noorte arvel. Noorte osatähtsuse suurendamine tooks kaasa partei tegevuse üldise elavnemise, uute mõttemallide lisandumise ning loobumise vanadest parteitöö stampidest.

Poliitiline olukord Eestis on praegu jõudnud sellisesse staadiumi, et pidevalt kasvab vajadus sotsiaalselt vastutustundliku poliitilise jõu järele. See on vajalik demokraatia, ühiskonna tasakaalu ja Eesti tuleviku huvides. Demokraatia on eeskätt aga ühiskonna tegus kontroll poliitilise võimu üle.

Eesti areng viimasel kümnendil näitab, et üha rohkem hakkab rahvas omaks võtma sotsiaaldemokraatlikke ideid. Sotsiaalse katastroofi aimduse kõrval on ka levinud tõrjuvus, mis valitseb uusliberalistlikele globaalõpetustele alternatiivsete teooriate ja lahenduskäikude suhtes. Eriti kehtib see vasakpoolse maailmavaate ja sotsiaaldemokraatia osas. Koos lahkumisega minevikust on kahjuks heidetud kõrvale või unustatud ühiskonnateooria, mille aktuaalsus oma harude ja modifikatsioonide tõttu on tänapäevalgi väljaspool kahtlust.

Arvestades ülaltoodut, on ka Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei Keskbüroo veendunud sotsiaaldemokraatlike ideede võidus Eestis juba lähiaastatel. Seda protsessi saab kiirendada, kui kõik ESDTP liikmed aktiivselt osalevad meie ideede ning mõtete propageerimisel ja levitamisel.

Muide, selleks kohustab meid kõiki ka partei VII kongressil 22. augustil 1998. a. vastu võetud põhikirja 12. punkt. Sellega nähakse ette, et partei liige peab aktiivselt osa võtma partei organisatsiooni tööst, levitama parteilisi trükiseid, tegutsema aktiivselt partei huvides.

Heiki Sillari
ESDTP Keskbüroo juhataja

ESDTP Keskjuhatuses ja Keskkogus

ESDTP Keskjuhatuse seisukoht
Ainult haridus teeb vaimult suureks

Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei Keskkogu ja keskjuhatuse
RESOLUTSIOON
Sotsiaalminister Nestori poliitilised reformid - häbi Rahvaerakonnale Mõõdukad

Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei käsitleb Rahvaerakonda Mõõdukad esindava ministri Eiki Nestori reformipoliitikat Mart Laari poolt juhitavas paremtsentristlikus Eesti valitsuses Eesti rahva poolt ajalooliselt kättevõidetud sotsiaalse turvalisuse garantiimehhanisme lammutavaina.

Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei nendib, et Eesti ühiskonda on nn. mõõdukalt sotsiaaldemokraatliku poliitika tulemusel tabanud üks vapustus teise järel ja ðokiteraapiale ei paista lõppu tulevat.
Alustanud sisepoliitilisi reforme uue haigekassaseaduse läbisurumisega parlamendis, kaotades maakondlikud haigekassad ja koondades ravikindlustuse eelarvelised vahendid Tallinna, lõi Eiki Nestor võimalused haiglavõrgu ja siit tulenevalt ka haigekohtade arvu radikaalseks kärpimiseks rootsi ekspertidelt kümnete miljonite kroonide eest ostetud eksperthinnangute alusel. Praegu toimub nn. üleliigsete haiglahoonete mahamüük erasektorile nii kinnisvaraprojektide kui ka erameditsiini turule tuleku soodustamisena.

Minister Nestori poolt parlamendis läbi surutud tervishoiukorralduse uue seadusega viidi 100-200 tuhat võimalikku patsienti välja riikliku ravikindlustussüsteemide toimeväljast ja nende ravivõimalused sõltuvusse raha olemasolust vastavate teenuste ostmiseks.

Surudes parlamendis koos rahandusministri Siim Kallasega läbi kogumispensioni seaduse, aitas ta kaasa küll miljardiliste ressursside koondumise sundkindlustusmaksetena investitsioonifondide pööritada, jättis aga tagatiseta kindlustusmaksete ostujõu nende kasutuselevõtu vajadusel kindlustusvõtja poolt.

Uue riikliku pensioniseaduse menetlemisel parlamendis blokeeris sotsiaalminister kõik opositsiooni katsed siduda keskmine pension keskmise statistilise netopalgaga ja sisuliselt külmutas pensionite kasvu lähiaastatel, seades nende indekseerimise sõltuvusse sotsiaalmaksete laekumise kasvust riigieelarvesse.

Riigikogu menetlusse saabunud uus ravikindlustuse seadus on lüli sotsiaalsete garantiide ahendamise protsessis, valmistades ette patsientidele osutatavate raviteenuste mahu kärpimist tervikuna - ikka viitega sellele, et teenuseid ei saavat tarbida rohkem kui rahakotis raha on, ja tegemata vähimatki katset normeerida raviteenuste ja ravimite hindu - s.o. kontrollida ärilist kasumimarginaali.

Äsja vapustas Eesti ühiskonda järjekordne initsiatiiv - sedakorda Eesti Tööandjate, seega ettevõtjate, Liidult, mille kohaselt ettevõtja tuleks üldse vabastada oma palgasaajate sotsiaalsest kindlustamisest, nende eest sotsiaalmaksu maksmisest ja panna vastav kohustus töötaja eraasjaks.

Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei mõistab hukka ka ennast sotsiaaldemokraatlikuks nimetava Rahvaerakonna Mõõdukad ja selle ühe liidri - minister Eiki Nestori - poolt aetava rahva sotsiaalsete saavutuste lammutuspoliitika, nõuab sellise poliitika revideerimist ja küsib: kas härra minister ja Rahvaerakond Mõõdukad lähevad kaasa ka Eesti Tööandjate Liidu pretsedenditu algatusega sotsiaalset dialoogi oma huvides lihtsa inimese ja töövõtja arvel tõlgitseda?

17. november 2001
Tiit Toomsalu
ESDTP esimees

Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei Keskjuhatuse
RESOLUTSIOON
Maaküsimuses

Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei Keskbüroo
pöördumine
Mitte salaalkoholi, vaid tööd ja leiba

Käidi Moskvas...

Asutati Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Partei

... ja Soomes

ESDTP delegatsioon koosseisus keskbüroo juhataja Heiki Sillari ja keskjuhatuse liige Helmut Jürgenson kohtus detsembri algul Soome Vasakliidu Helsingi liidri Jorma Pikkaraise ning Uudenmaa piirkonna esimehe Harri Karvosega. Samuti kohtuti Soome Vasakliidu naisteliidu juhi Lena Pajuga.

Kohtumisel vahetati mõtteid võimalustest sidemete edasiseks tugevdamiseks. Lepiti kokku mitmete ühisürituste korraldamises. Esimesed neist toimuvad kevadel.

Tuletame meelde, et vasakliit on Soome parlamendis esindatud 20 liikmega (parlamendis on 200 kohta). Nende esindaja Esko Seppänen on aga Europarlamendi liige, kaks partei liiget on valitsuse ministrid.

Heiki Sillari

Miks ma ühinesin Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööparteiga?

Viimastel kuudel on enamuses piirkondades aktiviseerunud parteiorganisatsioonide tegevus. Kujukalt näitab seda partei ridade kasv, eeskätt Tartus, Narvas, Võrus, Saaremaal ja mujalgi.

Ainuüksi Võrumaal Varstus ühinesid eelmise aasta lõpukuudel ESDTP-ga ILME SILDVA, TIIU JOHANSON, ÕIE KOZLOVSKAJA, HELEL LILLE, ELDUR ORUB, AINO SAARITS ja KOIT LILLE, aga ka "võrukad" TÕNIS TAPUPERE, AIVAR JALANDI ja AKSEL ROGENBAUM.

Kõige sagedamini kirjutatakse avaldustes, et tahetakse ühineda nendega, kes seisavad oma rahva, eelkõige madalapalgaliste, pensionäride, maatöötajate ja töötute õiguste eest. Ei saa ju leppida sellega, et riigis on grupp rikkureid, kes päev-päevalt üha rohkem rikastuvad, ja samas väga palju vaeseid, kes päev-päevalt muutuvad veelgi vaesemaks.

REET VILU Tallinnast kirjutab oma parteisse astumise avalduses:

"Vaadetelt olen sotsiaaldemokraat. Eesti ühiskonnas häirib mind rahva kihistumine majandusliku olukorra järgi ning rikastumise teed. Edukast äritegevusest tulenevat jõukust tunnistades pean küüniliseks riigi "kingitusi" teatud inimgruppidele (ettevõtte tulumaksu kehtestamine töövõtjatele, piiramatud vallanduskompensatsioonid mõnele riigiettevõtte juhile ning riigiametnikule jne).

Parteisse astumise soov tuleneb tahtest anda oma (mis sest et väike) panus Eesti n.-ö. lihtinimese elu normaalsemaks muutmiseks."

Meeldiv on tõdeda, et üha rohkem inimesi on hakanud aru saama sellest, kes on kes. Sellest, kes taotlevad tavainimeste elu-olu parandamist, inimväärsete elutingimuste loomist kõigile, kes aga "ülikute ja valitsejate" veelgi suuremat rikastumist.

Üks vähestest, kes võitleb võrdväärsete elutingimuste loomise eest kõigile Eestimaa elanikele on
EESTI SOTSIAALDEMOKRAATLIK PARTEI.

Ühinegem meiega, sest mida rohkem meid on, seda kiiremini me võidame!

Ootame jätkuvalt teie avaldusi ESDTP-ga liitumiseks!

Vara veel!

Erastamisagentuur on oma tegevuse lõpetanud - valitsev end Isamaaliidu nime taha varjav Välismaaliit ja tema kompanjonid on välismaalastele maha müünud kõik selle rahva vara, mida nad tahtsid müüa.
Nagu Postimees kirjutas, tulemus pole eriti kiita, sest raha saadi vähem kui on Hansapanga aastane kasum. Rahvale on see kaasa toonud raudteeliikluse vähenemise ja elektrihinna tõusu. Ka Eesti Vabariigi maine pole selle maailma vägevate silmis märgatavalt tõusnud.

Ikka sellepärast, et liialt kiirustati Erastamisagentuuri töö lõpetamisega. Tulnuks maha müüa ka parlamendi ning valitsuse hooned Toompeal ja majad, kus asuvad omavalitsused kogu riigis. See oleks olnud selline jõuline läbimurre lausliberalismi vaimus, milleni pole jõudnud ükski riik maailmas ja oleks Eestile toonud korrapealt ülemaailmse kuulsuse. Ning seda tunduvalt kiiremini kui geeniseadus ja planeeritav ID-kaart.

Herbert Vainu

* * *

"See Eesti oma okupatsioon on hullem kui Saksa ja Vene oma kokku," ütles üks tõsine taat elektrihinna vastu protesteerides. On see nii? Tõestagem või lükakem ümber.

Lause jubedam külg on selles, et selle lause järgi elavad inimesed nüüd euroeestlaste okupatsiooni all ja see, mis meeldib euroliidule, kipub kohalikele mitte meeldima. Mis te arvate, kuidas elavad kahekümne aasta pärast need, kes täna arvavad issandat ennast neid imetlevat. Kas nad ilma turvameesteta oma kangelastegude koormaga ringi liikuda julgevad?

Auväärne

Mööda teed jalutab Auväärne. Naudinguga libiseb tema pilk üle maa, üle oma maa, sest tema isal maad ei olnud.

Eemalt paistab linna siluett, see on tema linn, pilgeni täis välisinvesteeringuid ja ajalehepoisse, kes, rumalukesed, usuvad lombitagust legendi miljonäriks saamise võimalusest, mille Auväärne neile meelega andis. Auväärne muigab, sest tema teab õiget võlusõna, millega tuli alustada.

Selles linnas on ka pank, millega Auväärne kunagi alustas, ent õigel ajal kasulikult edasi müüa oskas.
Linnaga on Auväärsel palju mälestusi seotud. Raskused raudtee, elektri, kaevanduste, linnatranspordi, veevärgi ja kes seda kõike mäletab mille oskusliku mängimisega investorite kätte. Nüüd on see möödas, jäänud on viimane mäng "Riigimets investorile". Auväärne on selle mängu juba ette võitnud.

Ja siis on aeg sulguda oma maale, millesse on kontsentreeritud kõik diletantide unistused reaalsesse vormi valatult. Ajalehepoisist miljonäriks - Auväärne muigab veel kord.

Aga enne uinumist pomiseb ta uniste huultega võlusõna, mis pani tema auväärsusele kord vastnimetatud Viru väljakul aluse: "Onkoteilläpurukummi?"

Margus Lepa

Ikka serviti!

Unes ja ilmsi

Lugedes õhtul hilja Kaarel Tarandi targutusi (EPL 03.12.) Eesti riigi soovitavast uuest nimest (Estland) ja ristilipust, suikusin sügavasse unne. Ja ennäe, päästev lahendus valitsuskoalitsioonile ilmutaski end.
Silme ette ilmus uus riigivapp, millel kolme lõvikutsika asemel hoopiski kolm kolmikliidu juhi portreed. Tõepoolest, milleks meil vapil veel eksootilised loomad, parem juba oma kodukootud mehed.
Trikoloori võiks aga ehtida meie targa juhi ja õpetaja - süüdimatult targutava habemiku kujutis.
Ja mis kõige tähtsam - see kindlustaks eluaegse valitsemise kolmikliidule. Sest kes ikka meie sümboleid julgeks troonilt kõrvaldada!

Mõõdukate mõõduklusest!

Olgem ausad, kõigile meile sümpatiseerisid riigikogu valimiste eel praeguse võimuliidu lubadused tõsta palka, vähendada tööpuudust ning mitte tõsta maksukoormust. Tegelikkuses me asume aga praegu oma tööpuuduse näitajatega (14%) Euroopa riikide tipus, rääkimata enamuse töötajate madalatest palkadest (mitte juhtoinaste!).

Jaanuarist suurenevad maksud (töötuskindlustuse fond!), kallinevad teenused (telefon, elekter, gaas jne.), rääkimata enneolematult kõrgetest ravimite hindadest. Need eestimaalastele olulised probleemid ei mahu isegi valitsuse istungite päevakorda.

Kuidas seda kõike seletab "rahva huvide eest võitleja", ennast sotsiaaldemokraadiks nimetav "mõõdukast" sotsiaalminister EIKI NESTOR?