Just nüüd kui toetus Eesti poliitikutele jõudnud iseseisvusaja madalamasse seisu – eesti rahvas, kes on mitu aastat olnud Euroopa küsitluste järgi üks enim oma valitsust usaldavaid rahvaid, on äkki meelt muutnud - toetus langeb kõikidel parteidel. Õnneks ei ole meie partei toetusel kuskile langeda. Kuid tõusta küll. Saalis ringi vaadates näen ma inimesi, kes suuremas osas on meie parteisse kuulunud juba algusest peale ja selleks on põhjus – hoolimata nimemuutustest ei ole me oma põhilisi poliitilisi tõekspidamisi muunud. Me oleme olnud vasakerakond ja jääme selleks ka edaspidi. Ka mina ei taha siin midagi muuta. Ma astusin ESDTP-sse kuna see oli siis ainuke minu vaateid avalikult väljendav erakond ja on ainukeseks siiani ka jäänud. Meie mõtleme kõigepealt eesti inimesele ja alles siis välismaa investorile. Me ei kutsu sõda rahu valvamiseks ja ei arva, et rikkast perest pärit laps on rohkem väärtuslik kui vaesemast. Meie ideoloogia ja eesmärgid on igati õiged, tuleb vaid leida teed kuidas need rahvani viia ja nii, et meist ka õigesti aru saadaks. Me oleme vasakerakond, kuid mitte vasakäärmus – meie ei ole kommunistid, meie ei taha revolutsiooni, meie ei poolda vägivalda.

Mis on tulemas aastal 2005

Kohalikud valimised
Esimene võimalus kontrollida kas me oleme õigel teel on 2005 aasta lõpus toimuvad kohalike volikogude valimised. Praeguste seaduste järgi toimuvad need esimest korda ebademokraatliku seaduse järgi, mis lubab kandideerida vaid parteilistes nimekirjades. See on meile väljakutse – Euroopas asuvad vasakparteid on alati olnud edukad kohalikel valimistel. Nii võib neid leida nii Berliini, Pariisi kui Rooma linnavalitsuses. Meie oma eesmärke nii kõrgele praegusel hetkel asetada ei saa, kuid siiski peaks olema meil jõukohane igas maakonnas vähemalt ühte volikogusesse saada ning siin on just kõige suurem töö vaja ära teha kohapeal, milles ma loodan Teie kõigi peale. Ärge oodake käsku ülevalt poolt Teie ise ju teate kõige paremini, mis teie kodukandis teha on vaja, et inimesed tunneksid uhkust oma kodupaiga ja kohaliku valitsuse üle. Eesti tulevik ei tohi koonduda vaid pealinna ümber – pea kõikide eestlaste juured on maal ja vähemalt mina tunnen ennast looduses alati paremini kui närvilises ja anonüümses Tallinnas. Loomulikult ei saa me hakkama üksinda, me peame tegema rohkem koostööd erinevate mittetulundusühingutega, kes seisavad samade ideaalide eest kui meie, kuid samas omavad rohkem oskusteavet kui meie. Ei saa välistada ka koostööd äriettevõtetega, kes mõistavad, et riigi suurim varandus on terved ja õnnelikud inimesed, mitte terved ja sildad asfaltteed.

Kuuekümnes aastapäev
Järgmine aasta on tähelepanuväärne veel ka muude sündmuste poolest. Terve Euroopa tähistab 60 aasta möödumist II Maailmasõja lõpust. Tähistatakse sõja lõppu, mitte kellegi kaotust või võitu. Sõjas ei ole võitjaid, sõjas kaotavad kõik. Ka Eesti sai sellest sõjas kõvasti räsida kuid ma olen kindel, et 1945 aasta maikuus olid kõik eestlased õnnelikud et sõda lõppes. Euroopa Vasakpartei kutsub kõiki üles tähistama sõja lõppemise 60-ndat aastapäeva, ka meie peaksime seda tegema ja lõpetama ka koduse kakluse teemal kummad on paremad kas sakslased või venelased, ajalugu ei saa muuta ning ajaloo kirjeldamine läbi emotsioonide ei ole objektiivne. Me peaksime rohkem mõtlema tulevikule.

Euroopa Vasakpartei I kongress
Selle aasta töörahva pühal sai Eestist Euroopa Liidu liige, nädal hiljem ESDTPst Euroopa Vasakpartei (EV) asutajaliige. ESDTP-l on alati olnud väga head suhted euroopa erinevate vasakparteidega, kuid ühises riigis elades muutuvad need sidemed veelgi olulisemaks.
Järgmise aasta sügisel toimub Barcelonas Hispaanias EV esimene kongress, millest ka meie osa võtame. Loodame, et saame seal rääkida ka meie partei edusammudest 2005 aastal. Mina olen uhke, et olen Eesti Vasakpartei liige, ma arvan, et olete ka uhked oma kuuluvuse üle Eesti Vasakparteisse.

S. Kingsepp