home

 

 

Esilehele

Dokumendid

Põhikiri
Programm
Kongressid
Valimised

Uudised

Pressiteated
Materjalid
Välispoliitika

 

   
   
 

Arvamus: Kas Euroraha teeb meid veel vaesemaks?

Küsitluse järgi on pool Eesti rahvast euro tuleku vastu. Eriti suur on vastuseis just vanemate ja vene rahvusest inimeste seas. Kuskilt oleks nagu veel sellist arvamuste jaotust ennem kuulnud? Ahh jaa, Keskerakonna valijad pidavat ka põhiliselt vanemad ja vene keelt rääkivad inimesed olema. Huvitav, kas sellega, et meil eurot ei pooldata, on kuidagi seotud ka meie valitsus ja nende vastuseis sellele rahale, sest Keskerakond on ometigi valitsuspartei?

Peale Keskerakonna on meil on valitsuses Rahvaliit, kes ennast Europarlamendi valimiste ajal reklaamis sellega, et talle ei meeldi euroraha. Ning siis veel valitsuses Reformierakond, kes küll on igatpidi euronduse poolt, aga tundub, et nende valitsuses istumise ainuke eesmärk on maksude langetamise läbi Eesti riigi eelarvelist võimekust vähendada. Kui vaadata Keskerakonna välispoliitilisi seisukohti, siis juba alates Euroopa Liiduga liitumise küsimusest, pole nad suutnud ühtegi selgesõnalist välispoliitilist avaldust teha. Meie valitsusel ei ole ühist seisukohta, kas meie riigil on euroraha vaja või ei, muret tekitav olukord, kas pole?

Mina isiklikult olen küll täiesti euroraha tulemise poolt. Meie oma raha võlu on ju seisnud ainult selles, et pildid on teistsugused ja kodumaised, aga sisuliselt on ta olnud kogu aeg Euroopa raha vähendatud kloon. Ning tegelikult on ainukesed, kes sellise klooni olemasolust võidavad, vaid need, kes raha vahetamisega tegelevad ja seeläbi vaheltkasu saavad. Täiesti arusaamatu on ka Euroopa Liidu mingid ülemineku tingimused ja nõudmised, selleks, et me võiksime ühe pildiga paberilipaka teise pildiga paberilipaka vastu vahetada. Tegelikult muud olulist ju ei muutu, ainult rahapaberite trükkimise pärast ei pea me enam ise muretsema.

Niikuinii oleme me oma arvelduste tehnilise taseme poolest muust maailmast ees. Eesti linnades võib rahumeeles ära elada ilma sularaha omamata - kõike saab teha kas deebetkaardi või mobiilimaksega või siis läbi interneti tasuda. Selline levinud arveldusvorm nagu on siiani moes vanas maailmas - tšekid - jäi meil üldse vahele. Vahest mõni raamatupidaja teab, mis need on. Euroopas ollakse maksete sooritamisel hoopis konservatiivsemad.

Aga neil seal läänes on meie suhtes eelarvamused, kuna me oleme vaesed ja teeme arusaamatuid majandusreforme. Tegelikult ei peaks Euroopal üldse mingit muret olema. Kogu eestlaste ja ka riigi raha on ju tegelikult meie kahes suuremas pangas, mis mõlemad kuuluvad rootslastele. Nii, et tegelikult pole eestlastel enam midagi erilist seoses uue rahaga kaotada, kui välja arvata need samad rootslastest pangaomanikud, kes konverteerimise kasumitest ilma jäävad.

Sirje Kingsepp
03. november 2005

 

Esileht Põhikiri Programm Kongressid Pressiteated Materjalid Ajaleht Keskjuhatus Piirkonnad Noortesektsioon Naljanurk Valimised Aruanded Liikmeks astumine Välispoliitika