Euroopa Vasakpartei Keskjuhatuse I koosolek

Fausto Bertinotti poliitiline ettekanne

Tere tulemast kõigile siin Berliinis!

See on meie esimene arutelu. See saab olema eksperimentaalne. See on esimene kord kui vahetame mõtteid meie partei poliitilisest juhtimisest pärast selle asutamist. Järgnevate tundide jooksul me otsime kõige viljakamat viisi seda teha. Me pärineme erinevatest minevikkudest, seega oleme kõik erinevad arutelu organiseerimises. Isegi rohkem eksperimentaalne kui meie debatt, saab olema minu ettekanne.

Poliitiline, majanduslik ja sotsiaalne olukord Euroopas ilmneb olevat väga dünaamiline ja ebapüsiv. Selgitades olukorda tänapäeval, me võime öelda, et me oleme murdepunktis poliitika varjujäämise ja teiselt poolt poliitika taassünni vahel. Euroopa on tänapäeval tunnistajaks poliitilise kriisi süvenemisele, mis arvatavasti võtab kaks erinevat suunda. On olemas poliitilise kriisi edenemise oht ühes masside suurema võõrandumisega sellest. Ja on võimalus poliitika taastamiseks koos massidele tähtsama poliitilise rolli tagasisaamisega Euroopas.

See analüüs võib olla väga tähtis meie jaoks. Sest ma arvan, et sellise poliitilise jõu, nagu meie oma, vahelesegamine võib tulevikus omada suuremat tagajärge ühes või teises mõttes. Käesoleva hetke poliitilise situatsiooni suur ebastabiilsus annab meile võimaluse suuremaks vahelesegamiseks, suurema mõjuvuse. Samal ajal meie viitamine ohtudele on tähtsam. Me võime kiiresti saada põhitegijateks Euroopa poliitilisel laval, kuid samuti riskeerida olla kõrvale tõrjutud kontinendi poliitilises elus. Sel põhjusel ma arvan, et Euroopa Vasakpartei sünd on olnud erakordne sündmus. See pakub meile erandliku võimaluse. Trend, mis ilmnes viimastel Euroopa valimistel, kinnitab seda analüüsi. Euroopa Vasakpartei liikmesparteid saavutasid häid tulemusi. Mõned olid väga positiivsed, samuti mõned erandid, milliseid kolleegid seletavad üksikasjalikumalt. Sama võib öelda parteide kohta, millised moodustavad GUE/NGL Grupi Euroopa Parlamendis.

Üldiselt rääkides, ma arvan, et need Euroopa valimiste tulemused peegeldavad kolme põhilist tendentsi.

Esiteks: Me võime näha vasakopositsiooni tugevuse paranemist. See on vasak opositsioon oma poliitilise sisu tõttu. Opositsioon imperialistliku sõja vastu Iraagis ühelt poolt ja uus-liberaal poliitika vastu teiselt poolt. See tendents näitab end mitte ainult Euroopas vaid ka näiteks Indias. Me nägime seda hiljutiste rahvuslike valimiste jooksul Prantsusmaal ja Hispaanias. Euroopa valimistel see tendents kuulutas end olevat opositsioonis parempoolsete valitsuste vastu. Aga see läks ka leiboristide, sotsialistide, sots.-demokraatlike või kesk-vasak valitsuste vastu kui need viisid ellu uus-liberaal ja sõjapoliitikat. Blairi valitsus sai lüüa kõigi nende põhjuste tõttu ja Schroederi valitsus sai lüüa mõne põhjuse tõttu. Nii võime öelda, et Euroopas on palju vasak opositsiooni.

Teiseks: On olemas teist liiki opositsioon, mis ei tööta mitte ainult valitsuspoliitika vaid ka poliitilise süsteemi vastu. See on selgesti nähtav masside poliitikast võõrandumises. Seda tendentsi ei saa määratleda kui ükskõiksust poliitika vastu. See on uus poliitiline fenomen, vasturääkiv ja ambitsioonikas, mis võtab enda peale hääletusest eemalejäämise või vastuhääletamise. Ja vastuhääled võivad olla antud erinevatele subjektidele, mõnikord isegi parempoolsetele poliitilistele parteidele. Kuid see võib samuti end väljendada nagu Britannias läbi hääletamise Liberaalpartei poolt. See on hääletus, mis väljendab end erineval moel, sõltudes sellest kas vasak on valitsuses või opositsioonis. Kus vasak on opositsioonis, siis on see haaratud üldise hääletuse poolt parempoolse valitsuse vastu. Kus vasak on valitsuses, seal see võtab endale protestihääletuse kuju. See on tähtis poliitiline probleem meie jaoks.

Kolmandaks: On olemas vastuseis praeguse Euroopa poliitiliste institutsioonide moodustamise vastu, Euroopa, mida on ehitatud aastaid. See ei tähenda Euroopa-vastast suhtumist. See opositsioon ei ole tingimata natsionalistlik. Sellises suhtumises paljud faktorid ja elemendid on kombineeritud. See tavaliselt võtab hääletusest eemalejäämise vormi. See näib olevat eriti Kesk- ja Ida-Euroopa maade juhtum kuid mitte ainult seal. Paljudes maades on eemalejäämine olnud väga väike. Sageli on see madalamate klasside puhul nii. Itaalia näib olevat erand. Aga seal, tõsi küll, on valimistest osavõtt suurenenud rahvus-situatsiooni tõttu – kasvav opositsioon parempoolse Berlusconi valitsuse vastu. Suur osavõtt näitab protesti selle valitsuse vastu. Sealjuures, me peame tunnistama, et meil olid kohalikud valimised paljudes kohtades Itaalias samal päeval.

Niisiis, üldiselt rääkides, eksisteerib ilming rahva distantsist Euroopa struktuuridest. Mõned kirjeldatud kolmest tendentsist võib kokku võtta sel viisil. Erinevatel põhjustel on sotsiaalne Euroopa sattunud vastuseisu poliitilise Euroopaga. Meie poliitiline initsiatiiv, meie poliitiline tegevus peaks algama sellest. Kui me püüame ühendada kõik need erinevat liiki vastuseisud vasakopositsiooni, me peame välja töötama poliitilise plaani. Me peame võimaldama Euroopa Vasakparteil seda teostada. See on täis võimalusi ja riske. Aga tõeline oht on see, et Euroopa inimesed võivad perspektiivis veelgi rohkem eemalduda, tõrjutud saada. Ma annan mõned näited:

Näiteks Euroopa Komisjoni Esimehe vahetamine. Prodi ei olnud hea, kuid Barroso on isegi halvem. Barrosot on iseloomustatud kui Ameerika pooldajat ja uusliberaalse poliitika toetajat. Koos temaga uusliberaalne poliitika võtab üle võimu uues Euroopa Komisjonis. Ja seda ajal, mil uusliberaalpoliitika on kriisis, on allamäge minemas kõigis Euroopa riikides. Näib, et Euroopa on viimane, kes seda tunnistab. See sulgeb end uus-liberaal kindlusesse. Samal ajal Euroopas, ja mitte ainult Euroopas, vaid üle kogu maailma on ilmselge, et uusliberaalne poliitika on läbi kukkunud.

Teiseks, Euroopa Parlamendis on konservatiivsed jõud saavutanud ülemvõimu, millest on iseenesest kahju. Aga kõige hullem on see, et mõõdukas Vasak kavatseb minna kompromissidele konservatiividega. On ainult üks parlament Euroopas, kus ei ole opositsiooni – Euroopa Parlament. Isegi Euroopa Parlamendi Presidendi valimisteks jõuti kokkuleppele konservatiivide ja vasakute vahel.

Kolmandaks, uut Euroopa konstitutsiooni on radikaalselt kritiseeritud kõigi Euroopa rahvaste poolt. Aga selle asemel, et uuesti avada debatti konstitutsiooni asjus, see suleti. Ja oktoobri lõpus leping kirjutatakse alla. Aga nagu te teate on see konstitutsioon, mis asutab turu. See on tagasiminek võrreldes kõikide Euroopa riikide konstitutsioonidega, mis on kohandatud pärast II maailmasõda. Sellepärast isegi rohkem masse eemaldub Euroopa protsessidest ja poliitikast. Seetõttu meie vahelesegamise jõud sõltub meie võimekusest vastu võidelda sellele tendentsile.
Et seda teha on meil vähemalt kaks võimalust.

Esimene võimalus on meile antus sotsiaalsete liikumiste kasvuga Euroopas. Mul on mõttes relvajõudude ülemaailmne arvustamine, mis toimub järgmisel Euroopa Sotsiaalfoorumi koosolekul Londonis. See saab olema tähtis sündmus meie jaoks. Sõjavastane liikumine on demonstreerinud oma võimet panna end kuulama. Aga sotsiaal-võitlejad ja töölisvõitlejad saavutavad samuti tähtsaid tulemusi. Ma arvan, et me peame pühendama ühe meie järgmistest kohtumistest Euroopa sotsiaal konfliktide analüüsile. See tähendab võitlejate ja ametiühingute situatsioonile Euroopas. On olulised erinevused erinevate maade vahel. Ja on olemas suur probleem nende võitlejate ühendamisel.

Itaalias on meil uus hooaeg, nagu me ütleme, sotsiaalkonfliktide hooaeg. Oma võitlejate kaasabil töötajad esimest korda pärast 20 aastat saavad juurde ja suurendavad saavutusi. Ja sellest hoolimata olukord ei ole kerge. Mõnikord ühingutes on vasak-poliitilised positsioonid aga järelandlikud positsioonid sotsiaalalal. Või on see teisel viisil ümar. Mulle avaldas väga muljet Saksamaa IG Metall-i initsiatiiv, mis püstitas küsimuse ajaloolisest suhtest SPD ja ühingute vahel. Samal ajal seesama ühing allkirjastab lepingu 40-tunnise töönädala kohta. Britannias mõned ametiühingud peavad plaani lõpetada rahaline toetus leiboristide parteile. Nad otsivad teisi poliitilisi partnereid. See on uus faas suhetes sotsiaalkonfliktide, ametiühingute ja poliitika vahel. See annab meile teise võimaluse, tagapõhja meie vahelesegamisele. See on uus situatsioon täidetud võimaluste ja riskidega.

Euroopas kiigub pendel. Kus vasak on opositsioonis, seal saab ta kasu populaarsetest protestidest parempoolsete valitsuste vastu. Suured lootused on pandud meie peale. Aga siis hääled lähevad mõõdukale Vasakule. Kui see saab valitsusse ja viib ellu uusliberaal poliitikat, see põhjustab kriisi suhetes populaarsete massidega ja vasak jaguneb. Me peame peatama selle pendli loogika, looma alternatiivi sellele. See võib tehtud saada kolmes suunas.
1.Me osaleme sotsiaalsetes liikumistes. Me kasvame koos nendega ja nende hulgas.
2.Me ehitame ja tugevdame Euroopa Vasakparteid võidame uusi parteisid ja liikumiste osi, näiteks ametiühinguid Euroopa Liidu ja tema tegevuste jaoks.
3.Me organiseerime omaenda poliitilise kampaania nagu Euroopa Vasakpartei. Me vajame kava sellise poliitilise aktsiooni jaoks.

Need võivad tegeleda, esiteks, sõja ja rahu probleemidega. Me nõuame kõigi võõrvägede tagasikutsumist Iraagist.

Me võime propageerida koos teistega rahukonverentsi Palestiina toetuseks. See võiks toimuda kahes osas – esimene Ramallahis, müürivastane, ja teine osa ühes Euroopa linnas, Genfi lepingu põhjal.

Teine kampaania peaks olema suunatud sotsiaalsetele ja keskkonnaprobleemidele. Ma arvan, et kampaania palkade ja pensionide asjus Euroopas peaks olema eriti efektiivne. Samal ajal me võiksime mõelda Euroopa konverentsist töö ja tööhõive asjus. Paljudes Euroopa maades on praegu dramaatiline lõhe traditsiooniliste tööliste, kes saavad enamvähem regulaarselt palka, ja nende vahel, kes töötavad ebakindlatel tingimustel. Ma mõtlen Euroopa konverentsist püüdmaks ühendada kaks tööjõu maailma, keskendudes palgale ja tööliste õigustele.

Kolmandaks, kampaania Euroopa konstitutsiooni asjus. Sel juhul me peaksime proovima teha hüppe Ida- ja Lääne-Euroopa maade vaheliste suhete kvaliteedis. Euroopa vasakparteid peaksid saama lähemale Ida-Euroopa maade tegelikkusele ja kogemustele ületada erinevusi ja raskusi, mis eksisteerivad. See võib olla samuti kasulik Euroopa Vasakpartei enda kasvule. Ma arvan, et lihtne punkt, millega võime seda tööd alustada, on vastuseis Euroopa konstitutsioonile. Siin me võiksime keskenduda mõttele Euroopa ülesehitusest altpoolt, konstitutsioonist Euroopa rahvastele. Ma arvan, et see soodustsb meie kasvu. See võib olla kasulik kui teeme koostööd Euroopa Sotsiaalfoorumiga Euroopa demonstratsiooni asjus juhul, kui kirjutatakse alla konstitutsiooniline leping. Me võime kokku kutsuda Euroopa Vasakpartei assamblee, et ümber kirjutada Euroopa konstitutsioon mõned päevad enne demonstratsiooni.

Koos nende 3 kampaaniaga me peame arutlema – meie homse istungi jooksul- abinõudest, mille abil me organiseerime seda tööd. Üks asi, mis ma luban endal öelda selles tervituses on see, et me peaksime olema eriti tähelepanelikud naiste probleemide suhtes. Sest kui mõtleme meie partei ülesehitusest, abinõudest tema töös ja tema poliitilistest initsiatiividest, ma arvan, et naine peaks mängima keskset osa.

Tänan teid tähelepanu eest. Vabandan, et rääkisin pikemalt, kui ajakavas ette nähtud.

10.07.2004

Euroopa Vasakpartei presidendi Fausto Bertinotti poliitiline ettekanne inglise keeles